Dönyanι xozurğa yüneltüde Törki milletníñ alğan urιnι.


 

1990 nçι yιllardan alιp, qaybír xaber çιğanaqlarιnda, İslam doynasι bílen Könbatιş donyasι arasιnda alğa taba qapma-qarşι berílíş kötölüwí farazlana idí. Könbatιş bílen İslam medeniyetlerí arasnda barlιqqa kilgen çatnau nigízínde terror töşönçesí mecbüri rewíşte tírkelgenlígí küríníp tora.
Üzgerüler kiçírgen Donya Tertibí
20 nçí ğasιrnιñ soñ dewírínde Sovetlar Bírlígí taraluwι yeneşesínde, alğa taba donyanιñ seyasi kileçegí ni rewíşlí başqarιlaçağι xaqιnda sorau barlιqqa kile. Bu meselede küp törlö farazlar eytílíp kittí. Barlιqqa kilgen neticedegí urtaq meüzuğ - bötön matdeçí felsefelerínde küríngen “çatnaular” nigízín teşkil itüçí töşönçelerní xalιqara mönesebetlerge mecbüri tírkeü idí. Çιnlιqta ise urnaşqan seyasi kilíşüler ngízín, medeniyetler tιnιçlιğι öçön yanaulι bulğan oroşu hem çatnau caylanmalarι teşkil ite idí.
Berílíşü hem xalιqara monesebetlerníñ çatnawιn huş kürüçí seyasi wekilleríníñ fikílerleríne küre, İslam hem Xristian donyalarι arasιnda qatğιy rewíşte ubqιn barlιqqa kilírge tiyíş. Bu yalğιş töşönçege küre, bírínçí hem ikínçí Bötön Donya Suğιşιlarι hem soñonnan yeşengen Suwιq Suğιş dewírín almaştιrιp kilgen bügíngí könde, zarurιy rewíşte Könçιğιş bílen Könbatιş arasιnda ílíkkígí zamannarda yeşengen qarşιlιqlar yañadan urnaşιrğa tiyíşlí.
Könbatιş hem İslam donyalarι arasιndağι çatnaularnιñ sιnaularι.
AQŞ lι seyaset tarmaqlarι ğalimí Samuel Phillips Huntingtonnιñ tanιqlι “Medeniyetler Berílíşí” farazιnιñ asιl meüzuğι da şul idí. Huntington fikíríne küre, donya üzerínde daimi rewíşte medeniyetler berílíşí yeşene kile hem bular neticesínde medeniyetler üzínçelíklí tertipke iye bulιp alğa taba üsíş küreler.
“1980 nçí yιllardan alιp qotop bír donya urtağa çιğu bílen, indí ideologiyalar berílíşí tarix yazmalarιnda qalğan hem bötön berílíşler nigízínde medeni çatnaular tírkeülí” - digen fikírge iye buluçι Huntington “İslam hem Xristian donyalarι arasιndağι zarurιy rewíşte bulιrğa tiyíşlí suğιş” farazlawι ap-açιq añlaşιlmaqtadιr.
Anιñ töşönüwíne küre Bosna-Gertsegovina ölkelerínde bulğan waqιyğalar hem İraq bílen Könbatιş arasιnda yeşengen Qultιq Krizisι - bular barιsι da xalιqara medeniyetlerí arasιnda barlιqqa kileçek suğιşlarnιñ bírínçí xaberçísí idíler. (www.islamterorulanetler.com)
Çιnlιqta ise, eytíp kitken farazlaular barιsι da xιyalιy töşönçelerdn tιş bír nerse tügíl. Xaqiqιy İslam medeniyetí hem Könbatιş medeniyetí arasιnda hiç te çatnau buluwι mömkin tügíl, çönki Könbatιş medeniyetín te’min itüçí Yehudi-Xristian inanuwι bír de İslam edebíne qarata qarşιlιqlι tügíl, kirísínçe kilíşken xeldeler. Añlaşmauçanlιq sebebínnen barlιqqa kilgen etnik hem medeni qarşιlιqlar ise, urta yul totuçı seyasi adιmnar aşa “medeniyetler kilíşüwí” bílen dönya üzerínde de bilgílí uñaylιqlar xel itüge mömkinçílíkler xasil iteçek.
Bexesleşü taraftalarι bulğan seyasetçíler fayda kitírmes.
Her ölke öçön üzíne küre ğadeti baylιqlarι bardιr. Bu sebeplí tarix buyιnça iller arasιnda milli üzínçelíklerí ayιrιmlιlιğι küzetíle kile. Qaybír waqιtlarda mondιy ayιrιmçιlιq sebeplí ikí deület arasιnda suğιşlar başlanuwι da yeşene kildí. Kileçekke taba da şunιñ işí berílíşler urtağa çιqmasιn öçön, iller arasιnda möğamele qoruçι seyaset şexíslríníñ bik aqιllι kíşílerden tírkelüwí kireklí. Yalğan meüzuğlarnι citíştírüçí, nefret xislerín cemğιyetke nigízlendírüçí şexísler seyasi xeraketke te’sir itü mömkinçílígíne iye bulsalar, bular alğa taba xalιqara mönesebetlerníñ zararιna ğιna buluwι bik te ixtimal.
Samuel Phillips Huntingtonnιñ “Medeniyetler Berílíşí” hiç te aqιl, medeni beha ye ise başqa törlö delilge nigízlengen meüzuğ (teoriya) tgíl. Tarix buyιnça törlö iller arasιnda seüde hem urtaq medeni maqsatlar urnaşιp “medeni almaşu” küzetíle kildí. Her qabile, her qawím, her bír milletke, üzíne küre bilgílí sιyfatlarğa iye bulğan medeniyet xas. Törlö cemğιyet wekillerí yaña bír medeniyet bílen qarşιlaşkannan soñ, üzlerí öçön kireklí, küñílleríne huş hem medeniyetlerí öçön yaña, zamança ítergíç bulğan tarafιn ürnek itíp alιrlar.
“Medeniyetler Berílíşí” felsefesíne küre, 20 nçí ğasιrda xeraket itüçí yünneríníñ bírsí kommunizm ağιmι idí. Monιñ işí nefret añlayιşιna iye bulğan tertip neticesínde, küp kíne xalιqlar qan yιlğasιnda xelaq itíle. Bügíngí könde, donya üzerínde yeşep kilgen küp kíne milletler arasnda kilíşü caylaştιru öçön, nefret orloqlarιn tügíl, xozur şartlar hem añlayιşlιq edebín citíştírüçí adιmnar üteü bik ehemiyetlí. 500 yιllιq xakim itken Ğosmanlι idaresíníñ nigízínde bulğan Törki-İslam exlaqι “Medeniyetler Berílíşí” urιnιna kirsíníde “Medeniyetler Xozurlιğιn” urnaştιruğa ürnek bulιp tora.
Üzíníñ “Medeniyetler Berílíşí” kitabιnda Samuel Huntington bu köreşníñ Urta Könçιğιş hem Auraziyada kilíp çιğaçağιn faraz qιla. Fikíríne küre, Aurupada ideologik bülínü temamlanğannan soñ, íllíkkí zamanada sιman Xristian hem Mösölman donyalarι arasιnda alğa taba berílíşler küzetíleçek.

Ğosmanlι tertibí.
Citdi rewíşte ütken tarixnι küzallasaq, 20 nçí ğasιr başιna qader Ğosmanlι idaresí astιnda yeşep kilgen Urta Könçιğιş hem Auraziya ölkeleríníñ şaqqatιrğιç xozurlιq şartlarιnda tormoşlarιn dewam itkennerín kürírbíz. Hungtintonnιñ bu zamanalar xaqιnda berílíşler dewírí bularaq tanιtqan tözemníñ, kirísínçe ιşanιçlιq hem etnik yağιnnan iñ añlayιşlι ölkeler bulğnlιğι hem Ğosmanlι idaresí zamanιnda da uñay şartlarğa nigízlengení urtağa çιğa.
İñ möhimí, barιtik eytíp kitken ölkelerde gíne tügíl, şul uq waqιtta Kavkaz hem Balkan kíbík cirlíklerde de Ğosmanlι idaresí şartlarιnda bik tιnιç hem xozurlι heyat yeşene kile. Bu deület üzíníñ kiñlígí bílen(24 000 000 çm² ) 24 million çaqrιm çiklígín (kvadrat) teşkil ite. 600 yιl dewírínde idare itken zamanιnιñ 400 yι buyιna iñ kiñ çiklerge iye bulğan Ğosmanlι, 600 yιlnιñ 200 yιlι dewírínde de bik küp tufrağιn yuğaltmağan Ğosmanlι, bu rewíşlí 20 nçí ğasιr başιna qader “Cihan deületí ” bularaq donya külemínde tanιlιp kildí. Samuel Huntingtonnιñ üz tanuwι buyιnça da, medeniyetler berílíşí barιtik Ğosmanlι deületíne oxşağan tertipníñ urnaşuwι bílen gíne xel itíleçegín açιqlιy:
“İslam medeniyetí, gasιrnιñ başιna qader, aldιnğι derecege iye bulğan deületk idí. Bu derecege iye bulğan il Ğosmanlιnιñ neq üzí idí ”. (S. Huntington, 1997 de Türkiye'de, Sermaye Piyasası Kurulu'nda verdiği konferanstan)
Elbette ki bu qader böyök deületníñ bik ozon ğömírlí buluwιn barι tik ğasker quwetíne sιltau dörös bulmas. Ğosmanlι ilín “cihan deületí” derecesíne küterüçí hem layιqlι qιluçι nigíz bulιp, anιñ miras behasín xormet itüwí hem medeniyet iríklílígí tora; Ğosmanlιğa xas bulğan milli tertibí, başqa din hem medeniyet wekilleríne xozur şartlar buldιru hem üzleríníñ dinneríne we ğöríf ğadetleríne küre yeşeüleríne uñay şartlar buldιrudan ğιybaret idí. Şulay uq Qör’ende “Kitab exlí” bularak tanιtιlğan Xristian hem Yehüdiler, Ğosmanlι tufraqlarιnda üzlerí öçön ιşanιçlιq hem xozurlι bulğan şartlarda yeşedíler.
Elí gíne ürnek bularaq eytíp kitkeníbízge kuşιlιp, Ğosmanlι deületínde yeşengen xozurlιq xaqιnda “The Guardian” isímlí İngliz gazetasι bír meqalesínde şulay açιqlιy :
“Bu ğasιrnιñ (20 nçí ğasιrnιñ) başιnda temamlanuğa iríşken (Ğosmanlι) imperiyesí yuqqa çιğu bílen, çikğínde urnaşqan ölkeler (Balkan, Könçιğιş Anatoliye, Könçιğιş Aqdiñgíz) yalğιz başlarιna qaldιlar. İmperye cimírílüwíníñ uñaysιz neticelerí bigrek te, bügíngí könde tağιn da açιq küzetíle”.
Ğosmanlι deületí üzíníñ nigízínde mösölman ilí buluwιna qaramastan, başqa din wekilleríne basιm yasap islamğa köçleü xeraketleríne bír de iye bulmağan. Kirísínçe islam exlaqιna xas bulğan edebke küre, başqa din wekilleríne, alar razιy bulιrlιq şekílde añlayιşlι medeniyetke nigízlengen tertip oyğolağan (urnaştιrğan) idí.
Eytíp kitken ürneklerge iye buluğa tiñ Törki - İslam exlaqι Urta Könçιğιş ölkelerínde uñay şartlar buldιruda zur külemlí xízmet başqaraçaq. Ğosmanlι zamanasιnda yeşengen uñay şartlar hem ictimağιy ğadíllík, elíge tözemsíz şartlarda üz heyatιn dewam itken faciğalι ölkelerde yañadan urnaşιp, bu cirlík xalιqlarιn xozurğa iríştíreçek.
Törkiyeníñ üzküríşí.
Bügíngí könde, donyabιzda küzetílíp kilgen şartlarnιñ üzgerüçenlígí yeneşesínde, bötön Urta Könçιğιş tarafιnda, Balkannarda, Kavkazda hem Urta Aziyada tιnιçlιq buldιru yünínden üz mömkinçílíklerí yağιnnan Törkiye aldιnğι bularaq tírkeülenüge iye bulιp tora. Üz kiñlígí bílen Andriatiktan Çinnιñ böyök diwarιna qader dönyanιñ iñ ehemiyetlí çikleríníñ mirasçιsι bulğan Törkiler, abruylι derecege iye bulğan medeniyetler urnaştιrularι bílen tarix xafzalarιnda (xronologiyelerínde) tírkelgen idí. 21 nçí ğasιrda şulay uq , Törki milletler böyök medeniyet mirasçιlarι bularaq , aldιnğι milletler arasιnnan iñ yuğarι deecege iye bulgan tertipní urnaştιraçaqlar.

2011-09-25 18:41:50

About this site | Ana sexifesíne tírke | Add to favorites | RSS Feed
Birídegí meğlümatlar, alarnιñ bu sitege iye ikenlíklerín tanιtu şartlarιnda ğιna, tüleüsíz rewíşte sιñarlana (kopiyelene) hem taratιla ala.
(c) All publication rights of the personal photos of Mr. Adnan Oktar that are present in our website and in all other Harun Yahya works belong to Global Publication Ltd. Co. They cannot be used or published without prior consent even if used partially.
© 1994 Harun Yahya. www.harunyahya.com
page_top