Urta Könçιğιş hem dönyanιñ her tarafιnda uñay şartlar buldιru çarasι – Törkiye aldιnlιğιna nigízlengen İslam Bírlígí


 

Urta Könçιğιşqa qarata tarix buyιna, ilsam ğadíl hem şefqatlí bulğanlιğι küzetíldí.  

Ütíp kitken 20 nçí ğasιrda iñ zur basιm hem xozursιzlιq astιnda qalğan ölke - Urta Könçιğιş, indí bügíngí könde de qan hem küz yeşí xakimlígí şartlarιnda kön küre. Síz bu yazmalarnι uqιğan waqιtta,  Urta Könçιğιş sexnesínde haman qanlι  berílíşler dewam ite. Bigrek te soñ waqιtlarda, bu ayaqlanular bötön ölkení suğιş meydanιna eylendíre bíleçegí, bik te mömkin ikenlígí añlaşιla. Yuğιyse  Urta Könçιğιş ölkelerí  ílíkkí zamannarda mondιy tügíl  idí. Kirísínçe, mösölmannar bír  merkez astιnda bírdem bulğannarι zaman, ğasιrlar buyιnça biríde  istiqrarlιq (dewamlι tertip) hem beraketlí heyat yeşendí. 20 nçí gasιrğa kader bu tιnιçlιq hem uñay şartlarğa iye bulğan Urta Könçιğιştağι tertip,  biríde islam exlaqι xakim itüge hem mösölmannarnιñ bírdem buluwιna nigízlengen idí.

1400 yιl dewamιnda mösölmannar  tarafιnnan Urta Könçιğιşqa gíl beraket hem xozur kilíp tordo. Soñ ğasιrda ise biríde yañadan nindi de bulsa tertipní cayğa salu tιrιşlιqlarι  gíl neticesízlík bílen dewamlana kildí. Bu yazmada qaybír  tarixi ürneklerní çağιldιrιp kiterbíz.

Xz. Ğömerníñ Filistinğa kitírgen mullιq hem ğadíllígí.

Filistin tarixιnιñ iñ yuğarι noqtasι -637 nçí yιl. Bu dewírde Filistin cirlígí İslam urdasιna buysιna. Bu waqιyğadan eüwel birídegí ölke dönyanιñ iñ wehşi urιnnarιnnan sanalğan. İslam xakimlígí nigízlnü bílen, indí istiqrarlιq hem beraketlí heyat urιn ala.   İslam edebíne küre tertip qorğan Filistin cemğιyetínde qawímçílík bülínülerí hem berílíşü faciğalarι  indí yuqqa çιğa. Filistin, peyğamberíbíz (s.ğ.w.) den soñ ikínçí Xelife bulğan Ğömer (r.ğ.) tarafιnnan buysιndιrιla. İslam medeniyetí, birídegí xalιqlarğa iñ güzel hem huş mönesebetlerníñ xeberçísí idí.

Mösölmannar bílen bírlíkte Kuddus (İyerusalim) ğa hem Filistinğa “medeniyet” kildí. Monnan ílík üzlerínnen  tιş medeniyetlerge xörmet kürsete bílmegen cemğιyetke, edeb añlayιşιn açιqlauçι islam exlaqι xakim bula. Ğömer (r.ğ.) fetxínnen (yaulap alu, ciñü) soñ bu cirlíkte ğasιrlar buyιna xozur birüçí ğadíllík hem beraket yeşendí.  İslam dinín köçlep qabul ittírü seyesetí başqarιlmadι, kirísínçe Qör’en exlaqιn ni qader behalí (qιymmetlí) ikenín añlauçι cemğιyet wekillerí,  iríklí rewíşte,  üzlerí islam diníne küçeler. 

Terí yörtüçíler seferlerí zamanιnda Selahuddin Eyyubiníñ  ğadíllígí.

Terí yörtüçíler Kuddüsní üzleríne başqala itíp, Filistinnan Antakiyağa qader kiñeygen bír Latin deületín qordolar . Lekin terí yörtüçílerníñ xakimiyetí bik ozon waqιt  sörmedí (dewam itmedí).  Urta Könçιğιş mösölman ölkelerín bírleştírüçí  Selahaddin Eyyubi  1187 nçí yιlnι Hittin suğιşιnda bötön Terí yörtüçíler urdasιn tar-mar ite.

Selahaddin Eyyubi, Hittin suğιşιnnan soñ,  şunda uq Kuddüsní 88 yιllιq esirlíkten qotqara. 88 yιl eüwel bu şeherní yaulap alğan Terí yörtüçíler birídegí bötön mösölmannarnι ütírgen idí hem bu yulι da Selahaddin Eyyubi tarafιnnan üzleríne qarata şundιy uq ğameller başqarιlaçağιn köte idíler. Emma Selahaddin Eyyubi şeher  íçínde bulğan hiç bír kíşíge de zarar kitírmi. Kuddüsníñ mösölmannar  tarafιnnan yaulap alunuwιn, küríníklí ingliz tarixçιsι Karen Armstrong  şulay sιyfatlιy:

 

1187 nçí yιlnιñ 2 nçí oktyabírnde Selahaddin üzíníñ ğaskerí bílen Kuddüsní yaulap kilíp kíre hem şul können alιp  800 yιl dewamιnda  bu şeherde islam medeniyetí yeşene.   Selahaddin(cinayet qιlmιyça) Xristiannarğa birgen süzín urιnιna citkíríp şeherní islam edebíne küre iñ yomşaq şekílde üz idaresíne küçíre. (Karen Armstrong, Holy War, 185 bit)

Mondιy xoloq SelahaddinEyyubiden soñ 7 ğasιr buyιnça bigrek te Ğosmanlι idaresí dewírínde ürnek bulιp isbatlana kildí.

Ğosmanlι xelifeleríníñ  ğadíl idaresí

1514 nçí yιlda Yawιz Sultan Selim Kuddüsní hem tiresín yaulap  aluwι bílen, Filistinda yaqιnça 400 yιl dewam iteçek Ğosmanlι idaresín başlap cibere. Bu dewír Filistin öçön, Ğosmanlιnιñ başqa ölkelerínde kíbík ük bik beraketlí hem uñay şarlar dairesínde çağιla.

Urta Könçιğιş öçön bu dewírde Ğosmanlι tarafιnnan urnaştιrιlğan tertip Qör’en exlaqιna  nigízlenüwí  şiksíz çιnbarlιq.  Bik küp tarix exíllerí hem seyaset bílgíçlerí moña bigrek te zur öndeü yasιy.  Bu kíşílerníñ bírsí, Urta Könçιğιş bílgíçí  Prof. Edward Said.  Kuddüsníñ  üzínde, xristian ğaylesínde  tuwιp  üsken hem soñonda AQŞ nιñ  yuğarι uqu yortlarιnda íş başqarğan  Edward Said, üzí birgen bír şeríxte Urta Könçιğιş ölkesínde daimi bularaq uñay şartlar buldιruda Ğosmanlι seyasetíníñ ni qader  te’sir  itkenlígí xaqιnda şulay açιqlιy:

Xezírgí waqιtta Urta Könçιğιşta küzetílgen tertipke qarağanda, Ğosmanlι dewírínde urnaştιrιlğan tözem küp mertebe ιşanιçlιraq hem merxametlí  idí.   (18.8.2000, Ha'aretz Gazetesi; MiddleEast.Org, Ağustos 2000)

İslam medeniyetínde ğadíllík çιğanağι – Qör’en exlaqιdιr.

Ğosmanlι deületínde hem başqa mösölman illerínde ğadíllík derecesíníñ yuğarι noqtalarğa iríşü, bu medeniyetlerníñ nigízí bulğan Qör’en  edebíne küre  ğadíllíkke öndeü hem xuplau buluwιnnan ğιybaret. Şulay itíp xz. Ğömer (r.ğ.), Selahaddin Eyyubi, Ğosmanlι padişahlarι hem başqa mösölman emirleríne xas bulğan merxametlí hem ğadíl idareleríníñ Qör’en exlaqιna nigízlengení xetta  Könbatιş wekillerí tarafιnnan tanιla. Eyí, Böyök Rabbιbιz Allahtan Qör’en aşa beyan itílgen güzel edebke küre xereket itü ürneklerí şundιy idí:

Şöbhesíz Allah, sízge emanetlerní üz iyeleríne teslim itüwígízní  hem kíşíler  arasιnda xököm itüde ğadíl buluwιğιznι emír qιldι. Şulay itíp Allah sízge ni qader güzel ügít bire!... Xaq ki, Allah – işítüçí, kürüçídír. (Nisa: 58)

Ey iman itüçíler! Allah rιyzalιğι öçön şehadet birgen waqιtta ğadíllíkte bulιğιz, xetta üzígízge, ata-anağιzğa hem yaqιn qardeşlerígízníñ zararιna bulsa da.  Alar kirek bay, kirek yarlι bulsalar da, çönki Allah alarğa tağιn da yaqιndιr.  Xaqtan ütíp kitmek öçön nefíske iyermegíz! Eger çιnbarlιqnι üzgertíp şehadet itsegíz – elbette Allah qιlğannarιgιzdan xaberdar. (Nisa: 135)

İslam medeniyetínde tarix buyιnça kilgen idareçílerníñ  ğadíl, kürkem hem tιynaq bulularι, Allah tarafιnnan Qör’en aşa mösölmannarnιñ östön exlaqqa iye bulularι kireklígí xaqιnda emír  itílüwíne kilíp totaşa.  Elbette ki Allah ğazabιnnan qurquğa iye bulğan mösölman, üzíne birílgen mömkinçílíklerní zolom qιlu yulιnda qullanmas hem tekkebírlenmes.

Urta Könçιğιşta kilíşü niçík caylanιr?

Ğosmanlι deületí bu ölkelerden artqa çigínüwí neticesínde yuqqa çιqqan kilíşü, elígí könde de yañadan urnaştιrιla almadι.  Bigrek te Filistin cirlígínde mömkin qader  tiz arada uñaylι kilíşü urnaştιru zarurlι (tiñí bulmağan) şartlardandιr. Birídegí yeşeü şartlarιnιñ awιrlaştιrιluwι köçeye kile.  Ğayípsíz xalιqnιñ bötön xaqlarι qulιnnan alιnuwι hem soñonda yuksιnu, açlιq şartlarιnda yeşeüleríne mecbür  itü hiç te ğadíllík hem uñay caylarnιñ çağιlιşι tügíldír. Mondιy şartlar bír niçík te güzel tertipke yul açmas, kirísínçe tözemsíz hem iminlík tιşιnda bulğan qurqιnιç waqιyğalarnιñ artuwιna kitírír. Xaqlarιnnan mexrüm qalιp tufraqlarιnnan kisílgen kíşílerníñ  taleplerín urιnιna citkírü şartlarιnda ğιna biríde ğadíllík urnaşιr. Bu ölkede urnaşqan ömötsözlök şartlarι xaqιnda xaberlerní basma hem TV aşa küzallağan kilíş, bír nerse de bulmağan sιman yeşewíbízní dewam itü, üzíbíz öçön bik awιr hem ükíníçlí cawap bularaq  eyleníp qaytuwι bik te ixtimal. Bu sebeplí üzeríbízde bulğan wazιyfanι: Allahqa iman itüge öndeü, din talep itken güzel edebke küre yeşeüge çaqιru hem Qör’en exlaqιn inqar itüçí dinsízlerge qarşι fikri hem fenni köreş alιp baru yulιnda tιrιşlιq kürsetüwíbíz kireklí.

Mösölman bularaq töp maqsatιbιz, qan ağιzunιñ tuqtatιluwι hem Urta Könçιğιşta uñay şartlar buldιrιluwιdιr.  Allahnιñ röxsetí bílen  tιnιçlιq urnaşu xz. Mehdi (ğ.s.) idaresí şartlarι aşa, İslam Bírlígí urnaşuwι sebeplí  çιnlιqqa aşaçaq. 

Urta Könçιğιşta tιnιçlιq urnaşuğa  xz. Mehdi (ğ.s.) sebepçí bulaçaq.

Peyğamberíbíz (s.ğ.w.) níñ Axιr Zaman xaqιnda eytíp kitken xedislerín  cíntíklep qarasιq, ixtibarnι celíb itüçí  töp noqta bularaq, xz. Mehdi (ğ.s.) kilgençíge qader Urta Könçιğιş  tufraqlarιnda  fítneler  hem  böyök waqιyğalanιñ bír-bír artlι yeşene kileçegí xaqιnda beyan itíle. Bu meüzuğnι çağιldιruçι xedislerníñ bírsí şulay xeber ite:

Şamda fítneler bír yaqtan süne kilse, başqa taraftan yañara kilír. Kükten çaqιruçι bír melek (feríşte) “xz. Mehdi emirígízdír. xz. Mehdi Xalifegízdír ”- dip xaber birmiçe fítneler bítmes. (Mustafa Reşit Filizi, Risalet-ül Huruc-ül Hz. Mehdi, s. 63)

Xz. Ğayse (ğ.s.) bílen bírlíkte cir yözönde yeşep kilüçí xz. Mehdi (ğ.s.) níñ çιğuwιna qader  Şam ölkesínde böyök  tertipsízlík hem berílíşler  yeşeneçegí  xaqιnda  xedisten añlaşιlιp  tora. Şam süzí, ğarepçeden kilgen meğnege küre “sul taraf”nι añlatuğa iye, yağni Mekke hem Medine cirlígínnen sul tarafta urnaşqan Xicaz ölkeleríne kürsete. Ğomumen eytkende, bu xedisler Şam ölkesíne xas bulaçaq  fítnelerníñ  xz. Mehdi (ğ.s.) çιqqançι  dewamlι  bír süne bír qabιna kileçegí xaqιnda işaret ite.  Ayιruça xz. Mehdi (ğ.s.) urtağa çιğuwι hem anιñ tarafιnda mösölmannarnιñ bírleşewí neticesínde Allahnιñ röxsetí  bílen İslam Bírlígí qoroluwι  şartlarιnda bötön  cafalanu axιrιna kilír hem biríde  xozur  bílen  beraket urnaşιr. (İñ dörösön Allah bílír)

2011-09-25 17:29:48

About this site | Ana sexifesíne tírke | Add to favorites | RSS Feed
Birídegí meğlümatlar, alarnιñ bu sitege iye ikenlíklerín tanιtu şartlarιnda ğιna, tüleüsíz rewíşte sιñarlana (kopiyelene) hem taratιla ala.
(c) All publication rights of the personal photos of Mr. Adnan Oktar that are present in our website and in all other Harun Yahya works belong to Global Publication Ltd. Co. They cannot be used or published without prior consent even if used partially.
© 1994 Harun Yahya. www.harunyahya.com
page_top