Kor`en ayâtlerí östönde uylanu.



Izgí kitabıbız Kor`en – Allahnıñ bötön kíşílerge iñdírgen soñgı kitabı. Dönyada yeşegen herkíşí Kör`enní öyrenü hem anda bíldírílgen emírlerní üteü bílen vazifalı. Tik kíşílerníñ zur ölöşö Kor`enní izgí bír kitap bularak kabul itüleríne karamastan , anı öyrenmesler hem Kor`endegí Allah emírlerín ciríne citkírmesler. Bu – Kor`en turında hiç uylanmaganlıklarınıñ, Kor`enní tígínnen-monnan işítílgenner arkılı tanularınıñ bír neticesí. Fikírlegen bír kíşí öçön Kor`enníñ ehemmiyâtí  hem kíşí tormoşındagı urını ise bik zur.

Hernerse aldınnan “uylangan” kíşí, üzín hem íçínde bulgan tire-yâknı yûktan bar itken, üzí hiçnerse bulmaganı kilíş can birgen, sanausız nig`met hem maturlık bílen büleklegen yaratuçıbıznı tanırga hem Anıñ kaysı xereketlerden, gamellerden xuş (riza) bulganın bílírge tíler. Allahnıñ ilçísí vesilesí arkılı Kor`en - kíşíníñ bu soraularına  cavap birgen yul kürsetüçí. Bu sebepten, kíşíníñ Allah kíşílerge turı yul kürsetüçí bularak iñdírgen, döröslök hem yâlgışlarnı bír-bírsínnen ayırgan kitabın bik yâxşı bílüví, her ayât östönde fikírlep, Allahnıñ emír itkennerní iñ tugrı hem iñ matur revíşte tormoşka aşıruvı kirek.

Allah Kor`enníñ kíşílerge nindi maksat bílen iñdírílgenín şulay xeber ite:

(Bu Kor`en) ayâtlerín yâxşı añlasınnar hem çista akılga iye bulgannar ügít-nesıyxet alsınnar dip siña iñdírgen möbarek kitabıbızdır. (Sad süresí, 29)

Xakıykat (şul ki): ul (Kor`en),  elbette, bír ügíttír. Monnan soñ kím tíli, ügít alıp fikírler.(Müddessir süresí, 54-55)

Bik küp kíşí Kor`enní ukır, fekat möhim bulganı, Allah ayâtlerínde de bíldírtkençe, ukılgan her Kor`en ayâtí turında fikírleü, şul ayâtten bír ügít alu hem xereketlerín bu ügítlerge küre tözetü. Meselen, Kor`ende xeber birílgen:“Dimek ki, çınlıkta avırlıktan soñ ciñíllík bar. Çınnan da, avırlıktan soñ ciñíllík bar.” Bu (Inşirah süresí, 5-6)ayâtlerní ukıgan kíşí, bu ayâtler östönde uylanır. Allahnıñ her avırlıktan soñ bír ciñíllík bar iteçegín, şulay bulgaç, hertörlí bír avırlık bílen karşılaşkanında (oçraşkanında) bírdenbír íşliyâçegíníñ – Allahka tevekkel itíp (tapşırıp), ciñíllík kötü bulganın añlar. Allahnıñ şundıy bír veg`desí bulganda, avır vakıtlarda panikaga ye ise ömötsízlíkke birílüníñ ise imanda bír zegıyflík  galemetí bulganına töşínír. Hem bu ayâtní ukıp fikírlegeç, xereketlerí gömörö buí ayâtte eytílgençe bulır.

Allah bízge  Kor`ende ílík yeşegen peygamberlerníñ hem ilçílerníñ tormoşlarınnan kaybír nerselerní Üzí riza bulaçak gamellerníñ, söyleşülerníñ hem tormoşnıñ nindi bulganlıgın kürsetír hem ürnek buluvı öçön citkíre. Allah ilçílerí kıyssaları (xikeyâlerí) turında uylanunıñ hem kíşílerge bu kıyssalardan ügít alunıñ kireklígí kaybír ayâtlerde şulay bíldíríle:

Ant bulsın ki, alarnıñ kıyssalarında çista akılga iye kíşíler öçön gıybretler bardır.(Yosıf süresí, 111)

Musa (vakıygasın)da da (uylandıruçı ayâtler bardır). Bíz anı açık bír delil bílen Firgavínge cibergen idík.(Zariat süresí, 38)

Şulay itíp Bíz anı (Nuxnı) hem köymedegí xalıknı kotkardık hem monı galemnerge bír ayât (íçínnen derís çıgaçak bír vakıyga) ittík.(Ankebüt süoesí, 15)

Kor`ende ütken kavímnerníñ kaybír sıyfatları, iye bulgan exlakları hem başlarına töşken bela-kazaları turında da söyleníle. Bu tímalar bílen beylí ayâtlerní, barıtik ütken cemgıyâtlerníñ başlarınnan ütkennerí turında söylenílgen tarixi vakıygalar bularak uku gına zur bír xata bulır. Çönki Allah monı, başka barlık ayâtlerí kíbík, ütken kavímner turında bulgan ayâtlerí östönde fikírlevíbíz hem bu kavímnerníñ başlarına kilgennerden gıybret alıp xereketleríbízní tözetü öçön bízge bíldírgen. Ayâtlerde şulay boyırıla:

Ant bulsın ki, Bíz sízge oxşagannarnı helaketke oçrattık. Fekat, ügít alıp fikírlegen barmı?(Kamer süresí, 51)

Hem anı da taktalar hem kadaklar (bílen tözílgen köyme) östönde taşıdık, küzleríbíz aldında agıp kite idí. (Üzí hem ul kitírgenner) sukırlarça inkar itílgen (Nux)ka bír bülek bulsın dip. Ant bulsın ki, Bíz monı bír ayât(derís) bularak citkírdík. Fekat, ügít alıp fikírlegen barmı? Şulay bulgaç, Miním gazabım hem iskertíp kurkutuvım niçík bulgan? Ant bulsın ki, Bíz Kör`enní zikír (nesıyxet alıp fikírleü) öçön ciñíleyttík. Fekat, ügít alıp uylangan barmı? (Kamer süresí, 13-17)

Allah Kor`enní bötön kíşílerge bír turı yul kürsetüçí itíp iñdírdí. Gomümen, Kor`enníñ her ayâtí turında uylanu, hem herbír ayâtten bír derís hem ügít alıp, Kor`enge küre yeşeü Allahnıñ rizalıgın, merxemetín hem Cennetín kazanunıñ bírdenbír yulı.

Allah Kor`ende kíşílerní nerseler turında fikírlerge çakıra ? 

(Alarnı) ap-açık deliller hem kitaplar bílen (ciberdík). Siña da zikírní (Kor`enní) birdík ki – kíşíler üzlerí öçön iñdírílgenní açıklasın hem alar da yâxşılap uylasınnar dip. (Naxl süresí, 44)

Naxl süresíndegí bu ayâtte bulganı kíbík, Allah bik küp ayâtínde kíşílerní fikír yörtírge çakıra. Allah kuşkan meseleler turında fikírleü, Rabbıbız bar itken xikmet hem yaratılış mog`cizaların kürü bír gıybadettír. Östönde uylanılgan her mesele Allahnıñ çiksíz köçön, akılın, gıylímín, sengatín hem başka sıyfatların tanıp añlavıbızga sebep bulaçak.

Allah kíşíníñ yaratılışı turında fikírlerge çakıra

Kíşí diyâ ki: “Min ülgennen soñ çınnan da tírílíp çıgaçakmınmı?” Kíşí başta bírni bulmaganda çınlıkta Bízníñ anı yaratkanıbıznı (bar itkeníbízní) uylamıymı?(Meryâm süresí, 66-67)

Allah kíşíní küklerní hem cirníñ yaratılışı turında fikírlerge çakıra

Şöbhesíz, küklerníñ hem cirníñ yaratıluvında, tön bílen könníñ bír-bír artlı kilüvínde, kíşílerge yâraklı nerseler bílen diñgízde yözgen köymelerde, Allah yâudırgan hem üzí bílen cir yözíníñ ülímínnen soñ tíríltken suda, her canlını anda ürçítíp taratuvında, cillerní istírüvínde, kük bílen cir arasında baş idírgen bolıtlarnı küçírüvínde fikírlegen bír cemegat öçön xakıykıy ayâtler bardır. (Bakara süresí, 164)

Kíşíníñ yaratılışında da fikírlegen kíşíler öçön bik küp gıybret bar.

Allah kíşíní dönya tormoşınıñ fani (ütüçí) bulganlıgın uylarga çakıra

Dönya tormoşı barı tik kükten iñdírílgen su kíbíktír: ul cir yözöndegí üsímlíkler bílen kuşılgaç, anıñ bílen kíşíler hem xayvannar tuklana. Şulay ki, cir maturlıgın tagıp bizengen hem xalkı çınnan da aña köç citkíre alabız dip uylaganda, (nek` şuşı vakıtta) tön ye ise kön aña emíríbíz kilgendír de, kiçe güyâ bírnindi baylıgı yûk kíbík anı tamırınnan urılıp atılgan bír xelde kılganbız. Fikírlegen tuplılık öçön Bíz ayâtlerní bírem-bírem açıklarbız.(YÛnıs süresí, 24)

Kaysıgız tíler ki, aldınnan ílgalar akkan, xörmelerí, vinogradları bulgan bír bakçası bulsın, íçínde barlık uñışları da bulsın; fekat üzíne kartlık kilsín, östevíne zegıyf hem kíçkíne balaları bulsın (şundıy bír xelde bulganda) aña (bakçasına) utlı bír davıl turı kilíp yanıp bítsín. Míne Allah sízge ayâtlerní fikírlesínner dip, şulay açıklar.(Bakara süresí, 266)

Allah kíşíní iye bulgan nig`metler östönde fikírlerge çakıra       

Hem Ul - cirní kiñeytíp ozonaytkan, anda kakşamas taular hem ílgalar bar itkendír. Anda uñışlarnıñ her törönnen ikíşer par yaratkandır, tönní könge börkidír. Şiksíz, bularda fikírlegen tuplılık öçön xakıykıy ayâtler bardır. Cir yözönde bír-bírsíne yakın kürşí matíriklar bar; yözím beylemnerí, çeçülíkler, botaklı hem botaksız xörmelíkler de bar ki, bular bírük su bílen sulanır, emma uñışlarında (külem hem lezzette) kaybírsín östönrek kılarbız. Şöbhesíz, bularda akılnı kullangan bír cemgıyât öçön çınnın da ayâtler bar.(Rad süresí, 3-4)

Kíşí, Allah yaratkan canlı-cansız bötön barlıklar turında fikírlerge tiíş

Allah kíşíní bötön tire-yâknıñ kíşí öçön yâraılganın añlarga çakıra

Üzínnen (bír nig`met bularak) küklerde hem cirde bulgannarnıñ barçasın sízge baş idírttí. Şiksíz monda fikírlegen bír kavím öçön tögel ayâtler (işaretler) bar. (Casiyâ süresí, 13)

Anıñ bílen sízníñ öçön igín, zeytün, xörmelíkler, vinogradlar hem cimíşlerníñ her törlísínen üstírír. Şiksíz, monda fikírli algan bír kavím öçön ayâtler bar. Tönní, könní, Koyâşnı hem Aynı sízníñ emírígízge birdí; yoldızlar da Anıñ emírí bílen emírge xezír kılıngan. Şöbhesíz, monda akılnı kullana algan bír cemegat öçön ayâtler bar. Cirde sízníñ öçön ustíríp citíştírgen törlí töstegílerní de (faydagızga birdí). Şiksíz, monda derís alıp fikírlegen kíşíler öçön ayâtler bar. Diñgízní de sízníñ emírígízge birgen Uldır, annan çista it aşıysız hem kiyer öçön annan bizek eybírler çıgarasız. Köymelerníñ anda (sularnı) yâra-yâra agıp kitkenín küresíz. (Bularnıñ barısı) Anı kübrek ízlevígíz hem şökör itüvígíz öçöndír. Sízní títreüge oçramasınnar dip, cirde kakşamas taular urnaştırdı, ílgalar hem yullar da (yâsadı). Ömöt itíle ki, turı yulnı tabarsız. Hem (başka) işaretler de (yarattı), alar yoldızlar bílen turı yulnı taba alırlar. Yaratkan hiç yaratmagan kíbíkmídír? Monnan soñ derís alıp fikírlemessízmí?(Naxl süresí, 11-17)

Tön hem könníñ bar itílüvín, Dönya hem Koyâş urınnarın hem xereketlerín oçraklılıkka beyleü böyök bír gaflet. Allah tön hem könní kíşíler öçön yaratkan.

                

Tönní, könní, Koyâşnı hem Aynı sízníñ emírígízge birdí; yoldızlar da Anıñ emírí bílen emírge xezír kılıngan. Şöbhesíz, monda akılnı kullana algan bír cemegat öçön ayâtler bar. (Naxl süresí, 12)

Ösleríndegí kükke karamıylarmı? Bíz anı niçík itíp yâsadık hem anı niçík bizedík? Anıñ hiçbír çatnagan cirí yûk. Cirní de (niçík) ceíp saldık? Anda kakşamas taular kuydık hem anda küzalgıç hem iskitkíç her törden (níçke usímlíkler) utırttık. (Bular) - “kuñíl bílen Allahka yûnelgen” her kol öçön, “xikmet bílen karagan bír küñíl küzí” öçön bír zikír (iske töşírü).(Kaf süresí, 6-8)

Allah kíşílerní üz nefíslerí turında fikírlerge çakıra

Uz nefíslerí turında uylanmıylarmı?...(Rum süresí, 8)

Allah kíşíní matur exlak turında fikírlerge çakıra

YÂtimníñ malına, ul balig`lık (citlígü, ölgírü) çagına iríşkençíge kader timegíz, eger ul anıñ faydasına bulmasa. Ülçevín hem çamasın gadíllík buyınça itígíz. Hiçbír nefíske  taşıy alaçagınnan avırrak yök yöklemibíz. Söylegen vakıtta, yakınıgız bulsa da, gadíl xököm itígíz. Allah bílen kilíşüde tugrılık kürsetígíz. Míne bularnı, ügít alıp fikírlesínner dip, sízge kiñeş (emír) ittí. (Engam süresí, 152)

Şöbhesíz, Allah gadíllíkní, igílíkní, yakınnarga birüní emír iter, yâmsíz oyâtsızlıklardan  (fexíşlíkten), naçarlıklardan hem izílülerden saklar. Sízge, nesixet alıp fikírlesínner dip, derís bire. (Naxl süresí, 90)

Ey iman itkenner, öylerígízden başka öylerge, yakınlık korop (röxset almıyça) hem (öy xucalarına) selam birmiçe kírmegíz. Bu sízníñ öçön tagın da xeírlídír, belki síz ugít-nesıyxet alıp fikírlersíz. (Nur süresí, 27)

Allah kíşíní, axiretní, kıyâmet hem xisap könín uylarga çakıra

Herbír nefísníñ xeírlí íşleríníñ buluvın hem her íşlegen naçarlıgı bílen üzí arasında yırak bír ara buluvın tílegen ul könní (uylagız). Allah sízní Üzínnen saklar. Allah kollarına karata şefkatlídír. (Al-i Imran süresí, 30)

Köç hem aíklılıkka (dörös kürüge) iye bulgan kollarıbız Ibrahimnı, Isxaknı hem YÂkubnı da xetírle. Çınlıkta, Bíz alarnı Axirettegí asıl yortnı töşíníp, iske aluçı ixlaslı bendeler ittík.(Sad süresí, 45-46)

Monnan soñ alar kıyâmet segatíníñ üzleríne hiç kötmegende kilüvínnen başkasın kötelermí? Míne anıñ işaretlerí kilgen. Fekat, alarga kilgennen soñ ügít alıp fikírleülerí alarga nerse birír? (Möxemmed süresí, 18)

Allah kíşíní yaratkan canlılar turında fikírlerge çakıra

Rabbıñ bal kortına vahi (ilham ittí) citkírdí: “Taularda, agaçlarda hem yâşílçe hem cimíşler ürmelep üssín öçön yâsalgan korılmalarda üzígízge öy yâsagız. Soñınnan cimíşlerníñ barısınnan aşagız, şulay itíp, Rabbıgız ciñíleytken yullardan yöríp oçıgız. Alarnıñ karınnarınnan törlí töstegí níktarlar çıgar, anda kíşíler öçön bír şifa bardır. Şiksíz, fikírlegen bír kavím öçön xakıykatten monda bír ayât bardır.(Naxl süresí, 68-69)

Ul, Allahtır, Üzínnen başka ilyâh yûktır. Başta da, axırda da maktau Anıkıdır. Xököm Anıkıdır hem Aña kaytarılaçaksız.(Kasas süresí, 70)

Allah kíşíní kinet kile alaçak gazaplar turında fikírlerge çakıra

Eyt ki: “Sízníñ uylaganıgız barmı: eger de sízge Allahnıñ gazabı kilse ye ise segat (Kıyâmet) kilíp citse, Allahtan başkasın çakıraçaksızmı? Eger de tugrı (dörös) süzlíler bulsagız (çakırıgız, bír karıyk)”. (Engam süresí, 40)

Eyt ki: “Sízníñ fikírlegenígíz barmı: eger Allah sízníñ işítuvígízní hem kürüvígízní alsa, hem yöreklerígízní möhírlese, alarnı sízge Allahtan başka kaysı ilyâh kaytara alaçak?” Kara, niçík itíp Bíz ayâtlerní törlí şikíllerde açıklıybız da, soñınnan alar (yañadan) arkaları bílen borılıp, baş tartalar? (Engam süresí, 46)

Eyt ki: “Síz kayçan da bulsa uylandıgızmı: sízge Allahnıñ gazabı hiç kötmegenígízde ye ise açık itíp kilse, dörös yuldan taypılgan, zolım itken kavímnen başka bírer kavím bela-kazaga oçrayâçakmı?”(Engam süresí, 47)

Fikírlegen kíşí Allah yaratkan barlıklardagı bulgan bik küp iskitkíç uzínçelíklerní küre alır. Hem bu revíşte Allahnıñ çiksíz köçön hem gıylímín tanıy alır.

Eyt ki: “Hiç uylaganıgız barmı: eger de Anıñ gazabı sízge tönle ye ise köndíz kilse, xatalı-gönahkarlar niçík itíp anı vakıtınnan alda tatırga tílerler?”(YÛnıs süresí, 50)

Kürmilermí ki, çınlıkta alar her yıl bír ye ise ikí tapkır belaga oçrap toralar da soñınnan teübe itmiler hem ügít alıp (derís çıgarıp) töşínmiler.(Teübe süresí, 126)

Ant bulsın ki, bírínçí nesíllerní helaketke oçrattırgannan soñ, Musaga kíşíler öçön (küzlerín xikmet bílen açıp nurlandıraçak) gıybret, hideyât (tugrı yul) hem merxemet yözínnen kitap birdík. Ügít alıp fikírlesínner dip.(Kassas süresí, 43)

Ant bulsın, Bíz sízge oxşagannarnı helaketke oçrattık. Fekatderís alıp fikírlegen barmı?(Kamer süresí, 51)

Ant bulsın, Bíz de, Firgavín gaile(tire-yâgın)sín derís alıp fikírlesínner dip, íllar buí korılıkka hem açlıkka oçrattık.(Egraf süresí, 130)

Allah kíşíní Kor`en turında fikírlerge çakıra

Alar haman Kor`en turında yâxşılap uylanmıylarmı? Eger ul (Kör`en)Allahtan bulmasa, alar anda bik küp karşılıklar (ixtilaflar, xatalar) tabar idí.(Nisa süresí, 82)

Alar barıbír ul süzní (Kor`enní) tiíşlí revíşte töşínmedílermí, yugıyse, alarga ütkendegí xatalarına kilmegen bírer nersemí kildí?(Mö`minün süresí, 68)

(Bu Kor`en) - ayâtlerín yâxşıdan yâxşı töşínsínner  hem çista akılga iye bulgannar derís alsınnar dip siña iñdírgen izgí Kitabıbızdır.(Sad süresí, 29)

Belki alar ügít alıp fikírler dip, Bíz anı (Kor`enní) siníñ tílíñ bílen ciñílleştírdík. (Duxan süresí, 58)

Xakıykat şul: ul (Kor`en) elbette bír ügíttír. Monnan soñ kím tílese, ügít alıp uylansın.(Müddessir süresí, 54-55)

Şulay itíp, Bíz anı garepçe bír Kor`en bularak iñdírdík hem anda kurkılaçak nerselerní törlí şikíllerde açıkladık, kurkıp saklanırlar ye ise alar öçön fikírleü (seletín) bar iter dip.(Taxa süresí, 113)

Allahnıñ ilçílerí añı kaplangan kavímnerní fikírlerge çakıra

Eyt ki: “Sízge Allahnıñ xezinelerí yanımda dip eytmim, yâşírínní de bílmim hem min sízge min - feríşte dip te eytmim. Min, miña vahi itílgennen başkasına iyermem”. Eyt ki: “Sukır bulgan bílen kürüçí bír bulırmı? Şulay da fikírlemiyâçeksízmí?” (Engam süresí, 50)

Kavímí anıñ bílen tartışa (bexesleşe) başladı. Eyttí ki: “Ul miní turı yulga iríştírgeç, síz miním bílen Allah meselesínde bexeske kíresízmí? Sízníñ Aña şirk kuşuvıgızdan min kurkmıym, fekat Allahnıñ miním turında bírer nerse tíleví – başka. Rabbım gıylím yâgınnan hernersení uratıp algandır. Şulay da derís alıp fikírlemiyâçeksízmí?”(Engam süresí, 80)

Allah kíşíní şaytannıñ te`siríne karşı çıgu öçön fikírlerge çakıra

Eger siña şaytannan bír kotırtu (vesvese) kilse, şunda uk Allahka sıyın. Çönki Ul işítüçí, bílüçí. (Allahtan) saklangannarga şeytannan bír vesvese kilgende (başta)yâxşılap uylarlar. (Allahnı zikír itíp iske alırlar), soñınnan küríp añlarlar. (Şeytannıñ) tugannarı ise, alarnı turı yuldan taypıldırırlar, soñınnan (alarnı buş) iríkte kaldırmaslar.(Araf süresí, 200-202)

Allah deg`va yâsalgan (çakırılgan) kíşíní fikírleuge yûneltírge kiñeş ite

Sin hem tuganıñ ayâtlerím bílen bírge kitígíz  hem Miní zikír itüde sülpen bulmagız. Ikígíz Firgavínge barıgız, çönki ul azgan. Aña yomşak süz söylegíz, belki derís alır ye ise íçí títreníp kurkır.(Taxa süresí, 42-44)

Allah kíşíní ülím hem yokı turında fikírlerge çakıra

Allah üleçek vakıtlarında cannarın alır, ülmegenní de yokısında (bír törlí ülímge xököm iter). Şulay itíp üzí turında ülím kararı birílgenní (ñ ruxın) totar, ikínçísíníñ de bilgílí bír ecelge kader soñga kaldırır. Şiksíz, monda fikírlegen kavím öçön çınnan da ayâtler bardır.(Zümer süresí, 42)

Allah...Annan başka ilyâh yûktır. Tírídír, daimidír. Anı yokı basmas. Küklerde hem cirde ni bulsa – barısı da Anıkıdır. Röxsetí bulmıyça Anıñ Katında kím şefegat (yaklau) iteçek? Ul, kileçektegílerní hem ütkennerní bílír. (Alar ise) tílegen kaderínnen tışında, Anıñ gıylímínnen bírnersení de ala almaslar. Anıñ körsií (texítí) bötön küklerní hem cirní kaplagandır. Alarnıñ saklanışı Aña avır kilmes. Ul, bik Böyöktír.(Bakara süresí, 255)

2011-04-21 16:19:46

About this site | Ana sexifesíne tírke | Add to favorites | RSS Feed
Birídegí meğlümatlar, alarnιñ bu sitege iye ikenlíklerín tanιtu şartlarιnda ğιna, tüleüsíz rewíşte sιñarlana (kopiyelene) hem taratιla ala.
(c) All publication rights of the personal photos of Mr. Adnan Oktar that are present in our website and in all other Harun Yahya works belong to Global Publication Ltd. Co. They cannot be used or published without prior consent even if used partially.
© 1994 Harun Yahya. www.harunyahya.com
page_top