Gafillíkten kilüçí dönyada meñgí yeşeü tílegí


 

Gomírlerín meñgí yeşeü tílegí hem dönya artınnan kuıp ütkerüçí gafil, cahiliyâ kíşílerí tarafınnan yûgaltılgan, hiç tatılmagan böyök bír lezzet, bír nerse bar. Ul da Allah rizalıgı buyınça xereket itü, Anı yaratu hem Anıñ yaratuvı, duslıgı hem yakınlıgın tíleü kitírgen lezzet hem dulkınlanu.

Cahiliyâ tuplılıgı Kör`ende bíldírílgençe: “Allahka tiíşínçe töşínmegen, Anı bílmegen ” (Engam süresí, 91) ye ise “Anı onotkan” (Xud süresí, 92) hem şuşı işí töşínçeler xakim itken kíşílerden cıílgan bír törkím. Bu törkímdegíler kayvakıt üzlerín medeniyâtlí bularak tanıtsa da, Allahka kiregínçe itagat itmeülerí, Axiretke ışanıp bítmeülerí, anı (Axiretní) bílmeülerí, üzleríníñ yaratıluları maksatı xakında uylanmauları hem monı añlaudan yırak buluları öçön “cahildír”ler (nadannar). Bu “cahillík” törkímíne xas bulgan bik küp yâlgış mantık ( logika) bílen bírretten , alarnı iñ bilgílí itüçí sıyfatlarnıñ bírsí de - “hiç ulmeyâçekler” fikíríne iyeríp plannar korop yeşeülerí.

Eyt ki: “Elbette síz uzínnen kaçkan ülím, şiksíz sízní oçratıp tabaçak. Soñınnan bílínmegenní de, kürílgenní de bílüçí Allahka kaytarılaçaksız;Ul da sízge íşlerígízden xaber bireçek.” (Comga süresí, 8).

Hiç yûktan Rabbıbız sízní yaratıp nig`metlendírgenín, her kíşíníñ bilgílí bír vakıtka kader yâşeyâçegín hem bír könní elbet üleçegín, ülím turında uylanmıyça gına anardan kaçıp bulmaganlıgın, kíşíler ülgennen soñ Rabbıbız alarnı yañadan tíríltíp yâşeteçegín Kör`ende yözlerçe ayâtte vegde hem xeber birgen Allah, bu süzín hiçşiksíz, elbette totaçak. Ülímníñ yûk bulu tügíl, Axiretke hem meñgílík tormoşka alıp baruçı bír kírü işígí ikenlígín, bularnıñ barısı turında uylanganda, ülímnen kurkunıñ bír megnesí de bulmavı ciñíl añlaşılır. Ülímnen kurkunıñ bír faydası da yûk. Çönki dönya tarixı buyınça bírkím de ulímnen kaçmagan hem kaça da almayâçak... Bötön kíşíler de yâzmışları bilgílegen vakıt kilgeç elbet üleçekler hem nerse íşleseler de, bír minutka da artık yâşemiyâçekler. Ülím kurkuvına birílgenner tarafınnan ülímnen hiç te kaça almayâçakları Kör`ende şulay bíldíríle:

Alar siña añlatmagannarın íçlerínde yâşíríp totarlar: “Bu íşten bízge bírer nersí bulsa idí de, bíz monda ütírílmes idík” – diyâler. Eyt ki: “Öylerígízde bulsa idígíz de, ülesílerí yâzılgan bulgannar yâne töşeçeklerí urınnarına kiteçekler idí...” ( Al-imran süresí,154).

Ülím kíşíler öçön Axiretke bír kíríş kapkası. Şul uk vakıtta, gomírlerín Allah rizası kirektírgençe yeşegenner öçön de bexít hem kotıluga açılgan bír şatlık kapkası. Ülím Allahka iman kitírmegenner öçön xarap bulu hem hiç bítmeyâçek meñgílík helakatníñ başlangıçı. Hiç ülmeyâçeklerí kíbík yâşep Allahnı onotkannar, ülím kilgenínde toyâçakları ükíníçníñ bír nersege de indí fayda kitírmevín Rabbıbız Kör`ende şulay xaber birgen:

Teübe naçarlıklar íşlep alarnıñ bírersíne ülím kilgeç:“Min xezír çınnanda teübe ittím”-digenner, kyâfír bulıp ülgenner öçön tügíl. Bular öçön açı bír gazap xezírlengen.” (Nisa süresí, 18).

Soñınan alarnıñ bírersíne ülím kilgen vakıtta eytír ki: “ Rabbım miní kirí kaytar. Kaldırganımda ( dönyada) dörös gameller kılıym!” Hiç! Çınlıkta bu barıtik buş bír süz, monı da ul üzí söyli. Alarnıñ allarında tíríltílíp bastırılaçakları könge kader bír kirte (kabír galemí,berzah) bar.(Müíminün süresí, 99-100)

Allah rizasına omtılmagan herkím- Allah tílegennerden başka-bu ükíníçní yâşiyâçek. Şulay itíp, gomír bik kıska, bu gomírden soñ çiksíz, meñgílík bír xakıykıy tormoş bar hem bu meñgílík tormoş bu dönyada tik Allahnıñ rizası arkılı gına kazanıla ala. Bu xelde, kíşíníñ mondagı kıska hem ütüçen gömörön uylavınnan tış, kübrek ülímnen soñ başlangan xakıykıy tormoşı turında uylanuvı hem moña küre xareket itüví kirek.Şul sebeplí, bu xakıykatní añlagan mö`minner “tik Axirettegí asıl yort turında uylanıp, iske aluçı ixlas iyâlerí” dip bíldíríle. (Sad süresí,46)

Dönya baylıgına hem tílekleríne,mömkinçílíkleríne katı ittíríp beylenüníñ bír faydası da yûk. Bírkím de malın, maturlıgın, köçön, gailesín, derecesín Axiretke alıp kite almas. Bularnıñ bírsí de kabírdegí kíşíge ipteş bulmas. Kabírge barı kefínge tírílgen geüde gíne kíre, ul da kıska vakıt íçínde tufrakka eyleneçek.

Bu dönyadan Axiretke alıp barılaçak bírdín-bír nerse - Allah rizası öçön íşlengen gameller hem gıybadetler. Bu dönyada kıska bír mizgíl öçön kíşíge birílgen nig`metler ( saulık, guzellík, derece h.b.), Axirette meñgílíkke hem bik küpke tagın da yâxşırak, güzelrek revíşte yañadan kíşíge biríleçek.

Bu çınbarlıknı añlamıyça, üzíne birílgen nig`metlerní Allah rizası öçön sarıf itmeüní “akıllılık” bílíp íş itken bírer kíşí, üzíníñ Axiretín kurkınıç astında kaldıra, kirísínçe, akılsızlık kürsete. Bu xalet bílen beylí bír ayât şulay boyıra:

Míne síz şundıy, Allah yulında sarıf iterge çakırılırsız, moña karamastan, kaybírlerígíz saranlık kürsetír. Kím saranlık kürsetse, indí ul tik üz nefsíne saranlık kürsete. Allah ise, Ganiydır ( hiçbír nersege de ixtiyâcı bulmagan); yârlı bulgan síz. Eger síz yözígízní borıp kitüçílerden bulsagız, sízden başka bír kavímní kitíríp, sízní almaştırır. Soñınan alar sízge oxşagan da bulmaslar. (Muxammed süresí, 38).

Üzlerín “ülímsízleştírírge” tırışuçılarnıñ neticesíz tırışlıkları

Bularnı añlamagan hem dönyaga katı tílek bílen beylengen kímseler üzlerín süzde “ülímsízleştírírge” tırışırlar. Kör`ende bu yâlgış töşínçege iye bulgan kíşílerden süz itíle hem bu kíşílerníñ “ülímsízleşü” öçön törlí-törlí çaralar kullangannarı turında xeber itíle. Bu ayâtlerníñ kaybíreülerí:

Síz herbír yugarı cirge heykel tözíp, ( kireksíz bír nerse bílen ) meşgul bulıp küñíl açasızmı? Ulímsíz bulu ömötí bílen sengat itesízmí?(Şuara süresí, 128-129)

 

Bílígíz ki, dönya tormoşı barıtik bír uín, ( keíf-safa törönnen ) celíp ituçí (üzíne tartuçı) bír meşgullík, bír zinnet, üzígízníñ aragızda bír maktanu ( vakıtı hem tíması), mal hem balalarda bír “kübeyû” xisí gíne. Bír yâñgır ürnegí kíbík: ul üstírgen igín igínçílerníñ (yâki kyâfírlerníñ ) xuşına kitken, soñınan korıgan, bír kararsıñ ki sargaygandır , soñınan ul çupke evírílgendír. Axirette ise katı bír gazap, Allahtan bír kiçírílü hem xuş bulganlık ( riza ) bardır. Dönya tormoşı aldatuçı bír faydalanudan başka bírni de tügíldír.” ( Xadid süresí, 20 )

Elbette,kíşíníñ matur eserler icat itüví hem güzel exlaklı, xeírlí kíşíler citíştírü tílegí yâxşı, güzel xereketlerden. Lekin, monda süz cahiliyâ exlagı buyınça yeşeüçí dörös bulmagan bírer cemgıyâtte, kíşílerníñ bu tílekleríníñ sebebí Allahnıñ rizası bulmıyça, üz tekebbírlíklerín tuíndırıp, üzlerínçe dönyada kalaçak isím kaldıruları tílegí turında bara.

Meñgílík kotılunıñ açkıçı: Allah rizası

Mö`minner Allahnıñ hernersege xakim bulganlıgın bílüçí hem ülímníñ bír soñ tügíl, çın, xakıykıy yâşeíşke ( Axiretke ) küçü ítapı buluvına töşíngen kíşíler. Mö`minner tormoşnıñ, ülímníñ hem ülímnen soñ bulaçak xakıykıy tormoşnıñ çın, asıl xucası Allah bulganlıgın hem uzlerín Allah yaratkanlıkların bik yâxşı bílgen hem hervakıt Aña yûnelgen kíşíler. Alar akçanıñ, dereceníñ, fizik maturlıknıñ Allah yaratkan bu sistíma (dönya) íçínde çın kotılu yulı bulmavın kürüçíler. Çönki bularnıñ barısı da kıska, fani dönya tormoşınıñ ütüçen zinnetlerí. Böyök Allah yûktan yaratkan dönya yâşeíşínde hem Axirette kíşíní bexítke hem kotıluga kitírüçí bírdenbír nerse - Allahnıñ rizası hem rexmetí. Allah barıtik Üz rizasına iyerüçílerní gíne dörös yulga ilteçek:

Allah rizasına iyergennerní Kör`en arkılı kotılu yullarına citkírír hem alarnı Üz röxsetí bílen karañgılıktan yâktılıkka çıgarır. Alarnı tup-turı yulga yûneltír, ilter.(Maide süresí, 16)

Cahiliyâ cemgıyâtínde ülím herkím tarafınnan bílíngen, lekin katgıy revíşte anıñ turında süz itílmegen, xetta isímí xetírletílüví de tílenílmegen bír tíma. Bötön isep-xisaplar, plannar ülím yûk kíbík yâsalır. Bötön plannar ülímní küzallamıyça korılganı öçön, bu kaçuvı bulmagan soñnan süz itü de bik “xuş karşılanmas”.

Ülímní inkar itü, möhimsínmeü yugarıda süz itkeníbíz cahiliyâ kíşílerín bik küp yûnelíşlerdegí yâñlışlıklarga ítere . Bötön kíşíler “her nefís (herkím) ülímní tatır...” (Al-Imran süresí, 185) xökömí kirektírgençe elbet üleçeklerí sebebínnen, ülímní xisapka almıyça planlangan hem yâşelgen bír gomír, elbette böyök aldanuga korılgan. Bu her kíşí tarafınnan anıñ citdi uylanuvı arkılı ciñíl revíşte añlıy alırlık olı xakıkat, möhim çınbarlık.

2011-04-21 15:49:38

About this site | Ana sexifesíne tírke | Add to favorites | RSS Feed
Birídegí meğlümatlar, alarnιñ bu sitege iye ikenlíklerín tanιtu şartlarιnda ğιna, tüleüsíz rewíşte sιñarlana (kopiyelene) hem taratιla ala.
(c) All publication rights of the personal photos of Mr. Adnan Oktar that are present in our website and in all other Harun Yahya works belong to Global Publication Ltd. Co. They cannot be used or published without prior consent even if used partially.
© 1994 Harun Yahya. www.harunyahya.com
page_top