Evírím teg`limatınıñ cimírílüí.


Allah tarafınnan canlılarnıñ yaratıluı xakıykatí.

Bízníñ Galem 250 milliard galaktikadan gıybaret. Hem alarnıñ her bírísín  300 milliard  yoldız teşkil ite. Mondıy şakkatırgıç tözemníñ kimçílíksíz , xatasız revíşte korıluı bilgílí bír kanunnarga nigízlene.

Soñsız sıman kiñ bulgan Galemníñ yâneşesíndegí  Cir şarı, anıñ tik tuzan kader ölöşön teşkil ite. Hem şul uk vakıtta planítabız üzíníñ tözílíşí yâgınnan, kimçílíksíz derecede tögel xisapka tayanıp korılgan sistímaga oxşagan. Galemdegí başka kük cisímnerínnen ayırmalı bularak planítabıznı atmosfíra bilep algan. Cir yözíníñ küpçílík ölöşön su teşkil ite. Eger de kirísínçe, planítabızda su bulmasa idí, ul vakıtta yâşemníñ şartsız buluı ixtimal.

Üzerínde küp sanlı üsímlíkler, hava agışı, koyâştan tögel yıraklıkta buluı – bular barısı da yâşemníñ citíşüíne yârdemçíl şartlar.

Planítabıznıñ  üzerínde yâşep kilüçí canlılar çınnan da törlí soydan bír barlıklar, hem bu şakkatırgıç. Alar millionnarça törden bulularına karamastan barısı da – xayvannar da, üsímlíkler de bír bírsí yâneşesínde tertiplí yâşem alıp baralar. Mondıy garmoniyâníñ tögelllígí şul kader kimçílíksíz ki, eger kíşí bu tertipní bozmasa ul soñsız soklanır idí.

Çınnan da, mondıy yâşem niçík urnaştı soñ cir yözönde?  Eger de tireneytíp küzetsek, ul vakıtta yâneşebízde yâşep kilüçí canlılarnıñ tözílíşí bik akıllı xisapka iye bulganlıgın añlarbız. Herbírísíne  xas bulgan kimçílíksíz sıyfatları canlılarnıñ xozurlı yâşevín talep itedír.

Bularnı küzallap, mondıy şakkatırgıç tözemníñ üzín bar itken yaratuçınıñ buluı şartlı ikenín añlıybız. Yûktan küklerní hem cirní bar kılgan yaratuçı – Allah. Ul bötön canlılarnı yarattı hem hernersege kireklí xisapta sıyfatların bilgíledí.

19 nçı gasırda urtaga çıkkan Evírímteg`limatı yaratılgannarnıñ yaratuçısı bulgan Allahnıñ barlıgın , bu şiksíz xakıykatní kirí kaga.  Mondıy felsefe “her nersení üz-üzínnen barlıkka kilgen “ fikírín taşıy.

Bu fikírge bírínçí adımnı, tabigıy  tarmaklarda kızıksınuçı, Çarlz Darvin yâsıy. Üzíníñ teg`limatın 1859nçı yılda bastırgan “Tabigıy şartlarda törlerníñ kilíp çıgışı” kitabında açıklıy.

Mondıy fikír taşuçı kitap bik kıska zamanda tanıklı derecege iríşe. Monıñ töp sebebí ise  isyânçılıknı xuplauga beylí, emma, lekin bír de fenni tarmaklarga tayanılgan ízlenülerde tügíl. Üz icatı bílen Darvin ul çordagı matdeçílík felsefesín yörtüçí  zatlarnı tagın da köçlendíre.

Dialíktik matdeçílíkke nigíz saluçı Karl Marks  üzíníñ “Kapital” isímlí kitabın Çarlz Darvinga bagışlıy hem bülek itílesí kitabında “Soklanıp destekleüçíden Darvinga” – dip şeríxli.

Darvin teg`limatınıñ nigízínde bötön canlılarnıñ urtak bír atalarınnan barlıkka kilgennerí fikírí yâta. Bu felsefege küre bötön canlılar urtak atadan çıgıp, küp íllar devírínde törlí üzgeríşler kiçíríp bír-bírínnen ayırılmagannar.

Çınlıkta ise, Darvin üzíníñ teg`limatın xak çıgaruçı hiç bír isbat ta kitíre almadı. Monnan tış, üzí de bu felsefege yul kuymauçı küp kíne bilgílerníñ bar ikenlígín añlıy idí. Bu kurkuın xetta üzí de bír kitabında xeber ite.

“Teg`limat karşılaşkan avırlıklar”. Darvin fen nıgayâ bargan saín bu avırlıklarnıñ üz-üzínnen töşíp kalaçaklarına ışangan. Çınlıkta ise kirísínçe, söyíníçke karşı fen üse bargan saín bu yâlgış teg`limatnıñ yaraksız ikenlígín adım-adım isbatlıy kile.

Darvin, bötön canlılarnıñ da bír urtak atalarınnan barlıkka kilgenneríne ışangan.

Bu oçrakta şundıy sorau tua: Iñ bírínçí can iyâsí niçík barlıkka kilgen? Darvin yâzmalarında monıñ xakında xeber birmi. Üzí ise bu meseleníñ  bötön teg`limatnı köçsízlendírüí xakında bik yâxşı añlıy. Urta gasırdan birí canlılarnıñ tözílíşí xakında bik gadi bularak töşínçe dörím sanalgan. Monıñ ürnegí bularak, matdeçílík felsefeníñ yûnelíşlerínnen bírsínde – “ üz-üzínnen tuu”, yâg`ni, canlılarnıñ  cansızlardan barlıkka kile aluları töşínçesí taralgan idí. Mondıy añlaíşnıñ ürnegí bularak, bakalarnıñ sazdan barlıkka kile aluı, yâise, rizık kaldıklarınıñ böceklerge evírílüí sanalgan. Bularnı deliller öçön törlí ízlenüler ütkeríldí. Meselen pıçrak tukıma kisegíne yârma salıp monnan kumaklarnıñ barlıkka kileçegí kötíldí. Şulay uk it kisegíníñ bozılıp kortlanuı da, tírí bulmagan matdeden canlınıñ barlıkka kilüíne nıklı delil bularak kabul itíle. Soñında ise, it kortlarınıñ üz-üzínnen barlıkka kile almavı hem küzge kürínmes kíçkíne yomırkalardan barlıkka kilülerí  açıklana.

Darvin teg`limatnı üzíníñ urtaga atılu çoronda bötön dönyada fenni yaktan xuplau bílen karşılaşa. Darvinnıñ  “Törlerníñ çıgışı” dip isímlengen kitabı dönya kürüíne biş yıl uzgaç, Lui Pastír isímlí frantsuz biologı  bu teg`limatnıñ yaraksız ikenín fenni ízlenüler neticesínde isbatlıy. Monıñ xakında ul şulay eytíp kite: "Indí canlılarnıñ tírí bulmagan matdeden barlıkka kilü felsefesí tarixi yâzmalardan tış bír ni tügíl”.

20 nçí gasırda canlılarnıñ cansızlardan barlıkka kilülerí sírín Alíksand Oparin isímlí rus evírímçísí (evírímçíı) kuzgalta. Oparin ízlenüler neticesínde, evírímteg`limatı bötön canlılarnıñ urtak atası dip sanagan, iñ bírínçí tírí kuzenekníñ niçík barlıkka kilgenín açıklaunı maksat itíp kuyâ. Anıñ bötön sarıf kılgan xízmetí uñışsızlık bílen neticelene.  Monıñ xakında Oparni şulay açıklıy:

“Kızganıçka karşı, küzeneklerníñ barlıkka kilüí, üz íçíne evírímteg`limatın gomumen batıruçı karangılık noktası”.

Oparinnı desteklegen evírímçíler, yâşemníñ barlıkka kilüín evírímneticísínde ikenín isbatlar öçön törlí ízlenüler, tikşírüler ütkereler. Bu ízlenülerden iñ meşhür tanılganı amírikan ximigı Stínli Millír tarafınnan 1953 nçí yılda başkarıla. Ízlenülerníñ bírsí, Millírnıñ fikírí buyınça yâşemníñ barlıkka kilgen çorda atmosfírada bulgan gaznı kullanuı şartlarında ütkeríle. Mondıy ízlenü neticesínde çınnan da bírniçe organik molíkulanıñ barlıkka kilüí küzetíldí.

Emma soñınnan bu açışnıñ çınlıkta ise evírímfelsefesín isbat kılmaganlıgı açıklana. Ízlenüler vakıtında nigízge alınıp kullanılgan gaznıñ borıngı zaman atmosfírası bílen hiç te beyleníşí bulmaganlıgı urtaga çıga.

 

Soñında Millír üzí de bu ízlenüníñ neticesíz ikenín tanıta.

Şulay itíp, 20 nçí gasır evírímçílerníñ yâşemníñ barlıkka kilüní açıklau maksatınnan başkarılgan bötön tırışlıkları da neticesízlík bílen temamlana.

1998 nçí yılda Evírímteg`limatınıñ tanıklı tarafçısı - profíssor Djífri Bada, evírímge tayangan  “Cir” isímlí aldıngı bastırmada (curnalında) şularnı açıklıy:

“Bügíngí könde 20 nçí gasırnı artta kaldırıp  21 nçí gasırga kírgende elí haman da “Cir yözönde tormoş niçík barlıkka kilgen?” – soravı bílen karşı alabız.

Evírímçíler öçön küzenek tözílíşí iñ çişílíşsíz kirte bulıp tora. Mondıy tözílíşní üz-üzínnen barlıkka kilüge sıltau mömkin tugíl. Bötön canlılar da külemí millimítrnıñ yözlerden bír ölöş ülçemlí küzeneklerden gıybaret. Kaybír canlılar xetta bír gíne andıy küzenekten torsa da, barıbír alarnıñ tözílíşí bik katlaulı. Bu barlıklar  alarnı xereketlendírüçí ítergíçke  hem  yeşeülerí öçön şart bulgan küp yâklı sıyfatlarga iye kılgan.

Darvin zamanasında küzenek tözílíşí xakında hiç te meg`lumat bulmagan.

Ul zamannıñ gadi tözílíşlí mikroskop cihazları küzenek xakında nibarı bír tap bularak açıklaudan tış bír nindi meg`lumat birmi idí.

20 nçí gasır urtalarında cıílgan yaña ílíktron mikroskoplar yârdemínde küzenekníñ bik katlaulı hem tögel tözílíşlí ikenlígí açıklandı.

Tírí küzenek üz nigízínde bír bírsí bílen mögamele itken míñnerçe ölöşlerden tora.

Küzenek ínírgiyâ hem yeşeü öçön kireklí immun garmonnarı çıganagı bulgan ítergíçlerden gıybaret.  Törlí beyleníşlerní tírkeüçí ítergíçler; tazalau vazıyfasın başkaruçı laborotoriyâları -  küzenekníñ her xereketín idare itüçí sizgír míxanizmnar.

Küzenek yâşevín devam itsín öçön bu talepní teímin itüçí ítergíçlerníñ bír-bírsí bílen tögel mogamelede buluları kireklí. Üz üzínnen mondıy xer yaklap katgıy revíşte korılgan tözemníñ barlıkka kilüí hiç te mömkin tügíl.  Bügíngí könde de,   iñ aldıngı cihazlar bílen íş itü devamında tírí bulmagan matdelerní katıştırıp tírílíkní barlıkka kitírü ízlenülerí neticesízlíkke kitíre. Bu fikírníñ mantıksızlıgı urtaga çıktı hem tírí bulmagan matdeden küzenek buldıru ízlenülerí tuktatıldı.

Evírím felsefesí, bügíngí könde de iñ aldıngı ízlenüler neticesínde buldırıla almagan mondıy katlaulı tözílíş üz-üzínnen barlıkka kilgen fikírín taşıy.

Matímatika hem astronomiyâ tarmaklarında tanıklı bulgan amírika galimí Fríd Xoyl  üz-üzínnen barlıkka kile alu teg`limatınıñ yaraksız ikenlígín şundıy ürnek yâneşesínde açıklıy:

“Tírí küzenekníñ üz-üzínnen barlıkka kilü mömkinlígí, cil-davıl neticesínde çup-çar öímínnen Boing 747  üz-üzínnen kilíp çıga aluga tiñ”.

Bügíngí bioximiyâ küzenekníñ gíne tügíl, xetta üz íçínde taşıgan DNK molíkulanıñ töşí de bik katlaulı tözílíşke iye bulganlıgın açıklıy.

DNK molíkulasınıñ tözílíşí 1955 nçí yılda Djíyms Uotson hem Frínsis Krik isímlí ikí amírika galimí tarafınnan açıldı. Monıñ neticesínde tírílíkníñ küzenegí tözílíşlerí moña çaklı gadi dip bílíngennen ayırmalı bularak, bik katlaulı tözílíşke iye ikenlígí urtaga çıktı.  Açışı öçön Nobíl prímiyâsín kazangan Frínsis Krik üzíníñ evírímçí buluına karamastan, dizoksiribonuklíin sírkesíníñ üz-üzínnen barlıkka kilü teg`limatınıñ yaraksız ikenlígín tanırga mecbür kala.

DNK – her küzenekte urnaşkan bik katlaulı tözílíşke iye  spíral şikílíndegí molíkula; bu molíkula üzerínde  ten tözölöşöne xas bulgan bötön fizik sıyfatlar xakında bilgí tírkelgen.

Küz tösí, íçkí organnar hem küzenek tözölöşöne xas sıyfatlar xakında bilgíler de DNK íçíne tírkelgen.

DNK şifrı dürt molíkuladan gıybaret. Alarnıñ herbírsín xeríf bularak küzallasak, ul vakıtta DNK molíkulasın, isímí dürt xeríften torgan bilgíler saklauçı kitapxane bílen çagıştırırga mömkin.

Cisím xakında bötön bilgíler de şul kitapxanede tuplangan. Eger de bu bilgílerní kegaz bitíne küçíríp yâza başlasak, ul vakıtta million bitlík külemlí urın kiregír. Mondıy íntsiklopídiyâ üz zurlıgı bílen “Britannika” isímlí íntsiklopídiyâsín 40 mertebe uzar. Bötön bu bilgíler, mik`darı millimítrnıñ yözlerçe ölöşlerínnen bíríne tiñ külemlí küzenek töşíne tírkeülí.

Fenni ízlenüler neticesínde, bír çey kalagı kader DNK çılbırı üz íçíne bügíngí könge kader bastırılgan bötön kitaplar külemínde bilgíní tuplarga citer ikenlígí açıklandı. Mondıy sıyfatka iye tözem hiç şiksíz üz-üzínnen barlıkka kile almıy. Bötön barlıknıñ tiktomaldan üz-üzínnen barlıkka kilgenlígín farazlauçı evírím felsefesí (teg`limatı) , mondıy katlaulı tözílíşke iye bulgan DNK molíkulasınıñ niçík barlıkka kilgenlígín açıklauda köçsíz.

Aksım, DNK, küzenek – bularnıñ  barısınıñ da çıganagı - kimçílíksíz yaratılış. Mondıy böyök yaratılışnı kabul itkennen soñ, indí bularnı başkargan hem soñsız kodretke iye bulgan yaratuçınıñ barlıgın da kabul itü kireklí.

Kíşí, nindi gíne can iyâsín küzetse de, añarda yaratuçınıñ akılın açıklauçı bilgíler tabır. Tabigatte bulgan milliardça tírílíkníñ herbírsí heveskerlí derecede kimçílíksíz sıyfatka iyâdír. Hem alarnıñ herbírsí üzín yaratkan yaratuçınıñ barlıgın açıklıy.

Ul – cirní, kükní hem alar arasandagı bötön nersení yaratkan Allah.

Evírímníñ xıyalıy míxanizmnarı.

Evírím felsefesíne küre yâşemníñ barlıkka kilü farazlavı indí bötön fenni tarmaklar bílen de xakıykatten tış bír xıyal ikenlígí isbatlandı. Tabigatte, bír küzenekníñ cisímge hem soñınnan millionnarça soylı barlıklarga evírílüín isbat kıluçı, bír ürnek te oçramıy.

Evírím agışına ítergíç bularak xízmet itüçí şartlarnı, Çarlz Darvin fikírí buyınça tabigıy saylanış başkara. Bu agışka anıñ tarafannan birílgen ehemiyâtín, üz kitabın “ Tabigıy saylanış ısulları bílen törlerníñ barlıkka kilüí” dip isímlendírgenínnen añlap bula.

Tabigıy sílíktsiyâ tabigıy saylaunı añlata. Darvin fikíríne küre, kaybír tabigıy şartlarda törlerníñ barıtik iñ köçlö bulganı, yâise yaña şartdarga iñ iyâleşkení gíne yâşevín devam ite ala. Bularga ürnek itíp, üz kitabında  bolannar kötüíne xöcüm itílü neticesínde iñ köçlölerníñ isen kaluın  kitíre.

Vıkıt uzu bílen bolannar kötüí iñ köçlö bulgannardan gına gıybaret. Çınnan da mondıy tertip yâşene, emma anıñ yârdemínde bírkayçan da bolannar başka törlí barlıklarga, meselen,  atlarga evírílmes. Tabigıy saylanış köçsíz hem çirlí bulgannarnı tışka çıgarıp, sau bulgannarnıñ nesílí devam itüíne yârdem ite. Bu sebepten ul bírniçík te evírílü üzgeríşleríne kitíre almıy.

Darvin üzí de bu problímanı añlıy.  Üzíníñ “Törlerníñ kilíp çıgışı” isímlí kitabınıñ, “Tabigıy saylanış yâise tagın da iyâleşkennerníñ isen kaluları” isímlí başlıgında , “.. faydalı üzgeríşler bulmavı oçragında, tabigıy saylanış ni bulsa da başkarırga köçsíz”, dip tanıy.

 Darvinga, faydalı üzgeríşler meselesínde tugan soraularga, Jan Batist Lamark isímlí frantsuz biologı fikírí te`sir ittí. Lamarkka küre, canlılar yâşeíşlerí buyınça kiçírgen fizik üzgeríşlerní kileçek nesíllerge iríştíreler, nesílden nesílge cıílgan bu üzínçelíkler neticesínde yaña törler barlıkka kile idí. Ürnegí, Lamarkka küre, jiraflar bolannardan, yugarı agaçlardagı yâfraklarnı aşar öçön suzıla-suzıla, nesílden-nesílge muínnarı ozonayû sebeplí kilíp çıkkannar.

Bu farazlaularga küre, nesílden nesílge atadan ulına, kulları çabılgan oçrakta, küçíp kilgen üzgeríşler neticeínde bilgílí bír vakıttan soñ bu nesílde kulsız balalar tuaçak.

Bulardan te`sirlengen Darvin da oxşaş ürnekler bire:  “Törlerníñ kilíp çıgışı” isímlí kitabında azık (balık) tabır öçön suga kírgen kaybír ayularnıñ zaman ütü bílen kitlarga evírílgenín bíldírgen idí.

Darvin bílen Lamarka ikísí de xatalana. Alar tarafannan urtaga atılgan fikírler biologiyâdegí kanunnarga kapma karşı kile idí. Alar zamanında gínítika, mikrobiologiyâ, bioximiyâ kíbík fenni tarmaklar yûk idí elí. Hem nesíllík tertibí de bilgílí tügíl idí.  Bularnı bílmeü síbíplí, Darvin hem Lamarka nesíl üzínçelíklerníñ kan bílen küçkenín faraz kılalar. Ul zaman feníníñ bik tüben derecede buluı sebeplí, mantıktan tış bulgan hem  nigízí  macaraga tayangan evírím teg`limatı, ul zamanda seír bularak toílmagan.  Darvin farazları fenni icatlarda da çagılış küre. Emma üzí bír de tınıç tügíl. Üz teg`limatınıñ nigízí bik zegıyf bulganın añlauçı Darvin, “Teg`limat karşılaşkan avırlıklar” isímlí kitabında şularnı bíldíre:

“Katlaulı organnıñ bír-bírartlı kilíp toruçı üzgeríşler neticesínde barlıkka kilüí mömkin tügíl ikenlígí açıklansa, ul vakıtta miním teg`limatım nigízínnen çatnap cimírílír”

Darvinnıñ kurkuları anıñ ülímínnen soñ kıska vakıt uzu bílen çınlıkka aşa başladı. Grígor Míndíl isímlí avstriyâ botanigı tarafınnan yâsalgan gínítik tertibí xakında açış Darvin hem Lamark farazların bötönley yaraksız kıldıra.

Gasır başında citíşíp kilüçí gínítika tarmagı nesílden nesílge fizik üzínçelíkler tügíl, e barıtik gínnar gına küçkenín isbatlıy. Yâşem devírínde tuplangan fizik üzínçelíklerníñ kileçek nesílge küçüí neticesínde yaña törlerníñ barlıkka kilü felsefesíníñ yaraksızlıgı şulay itíp açıklandı. Bu oçrakta da, Darvin nigízge algan  tabigıy saylanışka nigízlengen evírím, bír niçík te üzgeríşlerge sebep bula almas idí. Kıskası: tabigıy saylanış, evíríldírüden tış bír tertip. Şulay itíp, Darvin tarafannan çıgartılgan  felsefe indí cimíríldí hem yaraksız buldı.

Evírímçíler tarafınnan bötön 20 nçí gasır devamında sarıf itílgen ízlenüler tabigıy saylanışta evírímníñ bírnindi katnaşı bulmaganın gına açıklıy aldı. Kolín Píttírson isímlí ingliz palíontologı şunı açıklıy:

“Tabigıy saylanış nigízínde yaña tör çıgaru yâise moña yakın bírer açış buldıru bír kímníñ de kulınnan kilmedí, bügíngí könde níodarvinizm öçön bu iñ çítríklí mesele”.

Bulardan tış, 20 nçí gasır fení, tírí cisímnerníñ tözílíşí hem organnarınıñ başkargan íşçenlígí üz nigízínde tögel tertiplí míxanizmga tiñ ikenlígín isbatladı. Bír gíne de bulsa ílímíntı yûklıgı şartlarda bu tözem yaraksız xelge kilír.  “Kıskartıluı yaraksız tertip”  isímín taşuçı üzínçelík mondıy tözílíşníñ bír mizgílde tulaím xelde barlıkka kilgenlígín açıklıy.  Mondıy isbatlau tírí cisímnerníñ nindidír vakıt íçínde törlí te`sirler neticesínde citíşülerí fikírín taşuçı  evírím teg`limatın bötönley yûk ite.

Darvin tarafınnan farazlangan saylanışnıñ hiç te evírímge xas bulmavı açıklangannan soñ evírímçíler tarafınnan bu teg`limatta nigízínnen alıp üzgertüler başkarıldı. Alar tabigıy saylanış añlaíşın mutatsiyâ bílen tiñli. Mutatsiyâ – tírí cisímnerge radiatsiyâ  hem ximik matdelerí yârdemíne íşlengen tışkı te`sir neticesínde alarda barlıkka kilgen üzgeríşler. Evírím felsefesíne küre, tírí cisímner turıdan-turı mutatsiyâ neticesínde üzgeríş kiçíre. Çınlıkta ise, mutatsiyâ tírílíkníñ DNK sın cimíríp, canlılarga zarar kitíredír.

Bügíngí könge xetlí hiç bír laborotoriyâde mutatsiyâ ízlenülerí faydalı neticege kitírmedí. Mutatsiyâ yârdemínde bírer törlí canlınıñ yaña organnarga, meselen, ríptiliyanıñ kanatka yâise sukırnıñ küzge tap buluı mömkin tügíl.

Evírímçíler tarafınnan yaña tör tíríklík barlıkka kitírü ízlenülerí unnarça yıl devam ite. Canlılarga radiatsiyâ yârdemínde te`sir itü íşín alıp baruları neticesínde imgengen hem zur kimçílíklerge iye bulgan törler buldırudan tış bír ni de başkara almıylar. Cimíş kortları östönde ütkerílgen ízlenüler mutatsiyâníñ barıtik cimírüçí hem ütírüçí ikenlígín hem bír de faydalı tügíl ikenlígín açıklıy.

Mutatsiyâler DNK ga xas bulgan tögellíkní tertipsíz xelge kitíríp canlılarnı imgetíp kotoçkıç yâmsízlíkke kitíredír.

Bügíngí könde tanıklı evírímçílerníñ bírsí Ridçard Doukins, “Yaña tör gínnarnı mutatsiyâ yulı bílen buldıruga ürnek kitíre alasızmı” – soravına bik tiren uylanuda kaldı hem cavap kaytara almadı.

Bötön ízlenüler de tözílíşí bik katlaulı  tertipke iye bulgan hem tiktomaldan barlıkka kile almagan tíríklík bílen bízní karşılaştıra. Üz-üzínnen bötön ölöşlerí de bírkítílíp barlıkka kile almagan segatníñ Xeveskerí bulganı kíbík.

Şulay uk canlılar dönyası da üz-üzínnen tiktomaldan barlıkka kile almagan. Anıñ da üz yaratuçısı bularnı yûktan bar kılgan.

Galem bötönlígí bílen kimçílíksíz yaratılışka iyâ, Böyök Akıl Iyâsí bulgan yaratuçını açıklauçı sıyfatlarga iye bulgan canlılar dönyası moña bír ürnektír. Kíşíníñ barlıkka kilüí de, evírím felsefesí tarafınnan yâşírínírge tílengen bír mog`cizadır.

Fosilliyeler kaldıkları açıklagan xakıykat.

20 nçí gasırda evírím felsefesí molíkulyâr biologiyâ hem palíontologiyâ tarafınnan ütelgen açışlar neticesínde cimíríldí. Evírím teg`limatı barlıkka kilgennen alıp, dönyanıñ her tarafında uzdırılgan kazu íşlerí neticesínde bu felsefení isbatlauçı hiç bír fosilliye tabılmagan.

Fosilliye – borıngı xayvannarnıñ kinet havasız şartlarda kalıp küp íllarça bügínge kader üzgermiçe saklanıp kilgen kazılma kaldıkları. Mondıy kaldıklar ílíkten cir yözönde yâşep kilüçí borıngı xayvannar xakında fenni yaktan bilgílerní arttıru yâgınnan bik möhim.

Darvin teg`limatına küre bötön tíríklík te bír urtak atadan barlıkka kilgen. Alarnıñ törlí soyda buluları ise bír-bír artlı, nesíl saín karşılaşkan vakçıl üzgeríşler kiçírü neticesínde törlengen.

Evírím felsefesíne küre iñ ílík bír küzeneklí tíríklíler barlıkka kilgen, annarı törlí üzgeríşler neticesínde yözlerçe million yıl devamında umırtkasız diñgíz xayvannarına, soñınnan ise balıklarga evírílü kiçírgenner.

Eger de mondıy farazlau dörös bulsa idí, ul vakıtta yâşem devírínde “kiçíş-ara” törleríníñ de buluları kiregír. Bulardan ürnek itíp sörínüçíler (ríptiliyâ) bílen koşlar arasında küçme törönnen millionnarça canlınıñ yeşegen bulganlıkları kirektír. Bu xayvannar kimçílíklí tözílíşke, yâg`ni kamil bulmagan organnarga iye buluları kiregír.

Mondıy xıyalıy cenlíklerge Darvin “urta küçíşí törlerí” isímín bire. Üzíníñ teg`limatın isbatlar öçön monıñ nigízí bulaçak bu törlerníñ kaldıklarınıñ tabıluı kireklí ikenín Darvin yâxşı añlıy hem “Törlerníñ kilíp çıgışı” kitabında şularga öndeü yâsıy:

“Eger de miním teg`limatım dörös iken, ul vakıtta tarix buyınça yâşep kilgen sansız kiçíş-ara törleríníñ buluı kireklí. Alalrnıñ bulganlıkların isbatlauçı kaldıklar borıngı yâşep kilgen xayvannar fosilliyelerí arasında bulırga tiíş”

Urtaga çıkkan kazılmalar arasında kiçíş-ara macaralı tör kaldıkları bulmaganlıgın Darvin bíle idí. Şuña küre monıñ xakında üz kitabında ayırım bír sorau kütere:

“Eger de bír tör ikínçe törden kíçkíne üzgeríşler neticesínde barlıkka kilgen iken, ul vakıtta nige bíz haman bu kiçíş-ara törlerníñ fosilliyelerín taba almıybız?

Alar sansız külemde bulırga tiíş, emma ni öçön soñ bíz cir astındagı katlamnarda bu fosilliyelerní taba almıybız? “

Ig`tibarlı ízlenüler neticesínde, mondıy xıyalıy kaldıklarnıñ kileçekte urtaga çıgaçagına Darvin ışana. Monıñ síbíplí, anı destekleüçí evírímçíler 140 yıl devamında cir yözíníñ bötön yâgında da kiçíş-ara törlerín ízleü íşín alıp bardılar.

Bu ízlenüler neticesízlík bílen temamlandı. Darvinnıñ xıyalında yâşep kilgen kiçíş-ara törlerí macaradan tış bír ni tügíl idí.

Dírík Íydjír isímlí tanıklı ingliz palíontologı üzíníñ evírímçí buluına karamastan şularnı açıklıy: “Bízníñ avırlıklar şulardan gıybaret: kaldıklarnı hem törlerín cíntíklep öyrengende bíz şundıy çınbarlık bílen karşılaşabız: törlerníñ kilíp çıgışı üzgeríşler neticesínde tügíl, e kinet bulgan”.

Fosilliyeler oçragan iñ borıngı cir katlamı Kímbriy katlamıdır. Aña yakınça 530-500 million íl.

Kíbriy katlamına kader oçragan katlarda bír küzeneklí canlılar kaldıklarınnan başka fosilliyeler oçramıy.

Kímbriy çoronda bír ük vakıtta törlí soydagı canlılar barlıkka kile, alar bír bírínnen katgıy revíşte ayırılalar. Bír ük mizgílde 30 törlí míduza, ekemtökem, diñgíz yoldızı kíbík umırtkasızlar  urtaga çıga.

Mondıy canlılar  tenge  xas bulgan kan eyleníşí sıman katlaulı tözílíşke iyâ. Ürnegí, trilobit küzí – ikí katlı linza sıman, yözlerçe ölöşten torgan tözílíş yârdemínde íşleüçí yaratılış mog`cizasıdır.  Bu ise – Darvin felsefesíníñ canlılıar xakında gadi tözílíşten katlaulıga üzgerülerí  farazın kirí kaguçı, cir yözönde bírínçí tapkır barlıkka kilgen küz.

Bulardan tış, mondıy ölöşlerden gıybaret bulgan trilobit küzí 530 million yıl íçínde bír nindi üzgeríş kiçírmegen. Mondıy tözílíşlí küzge iye bulgan canlılarnıñ ürnegí íne karagı hem bal kortı.

 Evírím felsefesíníñ farazına küre canlılar üzleríne kader tagın da gadi tözílíşke iye bulgan tíríklíklerden barlıkka kilgen bulırga tiíş.  Şulay itíp , trilobitlarga kader  Kímbrik çorda hiç nindi tíríklík te bulmagan. Ul çorga xas bulgan  canlılar urtak ataları bulmagan kilíş kinet bír ük vakıtta barlıkka kilgen.

Evírím felsefesíníñ iñ tanıklı yâktaşı bulgan Riçard Doukins şularnı açıklıy: “ Kímbriy çoronda xas bulgan canlılar şundıy vakıtta hem xalette barlıkka kildíler ki, bírnindi evírím tarixı bulmagan da sıman”.

Mondıy şartlar evírím teg`limatınıñ xatalı ikenlígín faş ite. Darvin üz kitabında şularnı yâzdı:

“Eger de törlerníñ küplígí bír ük soyga tírkelgen bulsa hem üz yâşeíşín bír ük vakıtta hem barısı bírge başlagannar iken, ul vakıtta mondıy şartlar miním tabigıy saylanış ısulı bílen barlıkka kilgen törler xakında  evírím felsefemní cir bílen tigízlerlík tíreüge kitírír”.

Darvin bik kurıkkan mondıy şartlar indí Kímbriy çoronda barlıkka kilgen.

Kímbriy arkasınnan barlıkka kilgen katlamnar xayvannarnıñ kinet barlıkka kilgennerín isbatlıy.  Xayvannarnıñ töp törkímnerí bulgan: balıklar, koşlar, amfibiyâlar, sörínüçíler, durt ayâklılar – barısı da bír ük vakıtta hem kimçílíksíz tögel tözílíşke iye bularak cir yözönde barlıkka kilgenner.  Bu törkímner arasında evírímçíler tarafınnan faraz kılıngan küçíş-ara buluçı hiç bír xıyalıy cenlík oçramıy.

 Ízlenüler neticesínde fosilliyeler açıklagan bilgílerge tayanıp canlılarnıñ bír bírínnen ayırım bularak hem Allah tarafınnan yaratılgannarı çınbarlıgı urtaga çıktı. Mark Zarnítskiy isímlí evírímçí palíontologı eytíp kitkenner bílen tulaím rizalaşa:

“Kaldıklar kazılmaları urtaga çıgargan bilgíler evírím teg`limatına kirte bulıp toralar. Bu bilgíler bír tapkır da (evírímçíler tarafınnan) kötílgennerní isbatlamadılar. Darvin fikíríne küre kiçíş-ara törlerí bulganlıgı fikírín destekleyâçek urınına, törlerníñ bír ük vakıtta barlıkka kilülerí, kirísínçe, canlılarnıñ Allax tarafınnan yaratılu fikírín taşıgan kríatsionizm felsefesíníñ xakıykat ikenlígín urtaga çıgarıp sala”.   Monnan tış, yözlerçe million yıl ílík yâşep kilgen xayvannar kaldıkları bügíngí xayvannardın hiç te ayırılmıy. Meselen, 400 million yıllık akula skílítı  bügíngí könde yâşep kilüçí akula tözölöşönnen hiç te ayırılmıy.  100 million yıllık kırmıska tözílíşí bílen bugíngí kırmıska tözílíşí arasında da, 135 million yıl arası bulgan íne karagı arasında da hiç ayırma küzetílmi. 100 million yıl ílík tugan taşbaka bílen bügín yeşeüçí taşbaka arasında, 55 million yıl arası bulgan ikí yârkanat arasında da ayırma yûk. Bötön bu cenlíkler Allah tarafınnan yaratılgan hem bír nindi de evírím üzgeríşlerín kiçírmegenner.

 Evírímçíler tarafınnan möhim dip bílíngen fosilliyeler fenni ízlenü neticesínde xıyalıy bulgan kiçíş-ara törlerden tış bulgan ehemiyâtsíz ikenlígín isbatlandı.

Bu ehemiyâtlí dip sanalgan kaldıklarnıñ bírsí tsílíkant balıgınıñ fosilliyesí idí.

Evírímçíler küp íllap taşıgan fikírleríne küre bu balıkka korılıkta yeşeüçí xayvannar sıyfatları xas idí. Moña ürnek itíp anıñ gadi tözílíşlí ayakların hem yârım üpkení tírkiler idí.  Solikant xakında töşínçeler fenni netice bularak kürsetíle idí. Xetta bu balıknıñ sudan korıga çıgıp baruın suretleüçí ekiyât resímí deríslíklerge tírkeldí.

1938 ílnı Hind okíanında tírí tsílakant totılgannan soñ evírímçíler bik títreügíç gaceplenü kiçírdí. Ul devír balıgı bílen bügíngí tsílakant arasında bírnindi ayırma yûk idí. TSílakant balıgına evírímçíler tarafınnan uylap çıgargan aklar da , üpkeler de xas tügíl idí.  Bulardan tış, sudan korıga çıguçı balık diíp bíldírílgen su xayvanı, 180 mítr tirenlíkten yugarı mínmeüçí cenlík bulıp çıktı!

Evírímçíler tarafınnan kiçíş-ara diíp bíldírdílgen tör kaldıkları arxíoptíriks koşınıñ fosilliyelerí idí. Bu xayvanga evírímçíler tarafınnan yârımsörínüçí – yârımkoş bulgan oça almauçı cenlík sıyfatları tírkeldí.

1992 nçí yılda arxíoptíriksnıñ cidínçí fosilliyesí tabılgannan soñ , oçarga kireklí bulgan kükrek taktası bu koşka xas bulganlıgı urtaga çıktı. Bular neticesínde arxíoptíriks tulaím koş bulganlıgı isbatlandı.

Bügíngí könde yâşep kilüçí koşlarda da arxíoptírikska xas  söyâk tözílíşí buluı ul cenlíktíñ kiçíş-ara tör bulmaganlıgın açıkladı. Bügíngí könníñ iñ tanıklı evírímçísí bulgan Djíy Gould isímlí Garvard univírsitítınıñ políontologı evírímçíler tarafınnan  arxíoptíriks xakında birílgen faraznıñ xatalı ikenín  tanıy. Törlí xayvan törkímín küzetken vakıtta alarnıñ evírílü aşa ütülerí mömkin bulmaganlıgı urtaga çıga.

Meselen, üzíne xas bulgan matde alışınu sıyfatları, mítabolizm hem başka törlí su tiresínde yeşeü  öçön kireklí sıyfatlar xas bulgan balıknıñ bulardan gomumen ayırmalı bulgan sıyfatlarga xas korıda yeşeüçí xayvanga evírílüí hiç te mömkin tügíl.

Korılıkta yâşep kilüçí cenlíkler de bír-bírínnen katgıy ayırılalar. Evírímçíler fikíríne küre, koşlar, cay ig`tiyerı neticesínde sörínüçílerden barlıkka kilgen.  Emma sörínüçíler suık kanlılar törkímí bulsa, koşlarga ise kirí sıyfatlar xas. Koş tení katlaulı tözílíşke iye bulgan kaurıylar bílen kaplangan, sörínüçíler  ise bír nersege oxşamagan teñkeler bílen kaplangan. Şulay uk koşlarga, bötön korılık xayvannarında küzetílmegen ayırım törlí üpke tözílíşí xas. Kanatlarınıñ ise aírodinamik kanunnarına kilíşken tözílíşí evírímçíler tarafınnan bír niçík te añlatılmıy.  Kanatlarnıñ az-azlap kilíşüí, mondıy yârım kanatlı koşlarnıñ oça almavına kitírír idí.

Evírímçílerníñ fikírlerínnen bírsí – sörínüçílerníñ başka tör bulgan korılıkta yâşep kilüçí cenlíklerden barlıkka kilüí. Emma bu törkímner gomumen bír-bírínnen ayırmalı tözílíşke iyâ. Ürçülerí: sörínüçíler yomırka sala, e başka tör korılık xayvannarı tírí kilíş tudıralar.

Sörínüçíler tení teñkelí kabık bílen kaplangan, e başkalarnıkı yon bílen.

Şulay uk, korılıkta yeşeüçí cenlíklerge xas bulgan söt imü sıyfatları evírímçíler tarafınnan açıklana almıy.

Borıngı xayvannar kaldıkları östönde ízlenüler alıp baru neticesínde, evírímçíler kíşíníñ maymıldan kilíp çıkkanın isbatlar öçön bötön köçlerín sarıf ittí. Bügínge xetlí küp ölöşö yûkka çıkkan gomömen 6.500 soydan maymıl törö bar.  Allarnıñ vak hem zur bulgan baş söyâk kaldıkları evírímçíler tarafınnan üz teg`limatları öçön nigíz itíp alındı.  Xayvannarnıñ baş söyâklerí bílen yûkka çıkkan kíşíler kabilelerínnen kalgan baş söyâklerí fosilliyelerín katıştırıp, evírímçíler kíşíníñ barlıkka kilgeníne üzlerínçe bír felsefe kordılar.

Mondıy felsefeníñ nigízín  avstralopitík isímlí yûkka çıkkan maymıllar törkímí teşkil ite. Iñ bírínçí bulıp, bu fosilliyeler Raymond  Dart isímlí palíontolog tarafınnan 1924 nçí yılda tabıla. Evírímçíler fikíríne küre, isímí “könyâk maymılı” meg`nesínde bulgan maymıl, kíşísıman bularak tanıla. Şul uk vakıtta avstralopitík söyâklerí şímpanzí tözölöşönnen bír de ayırılmıy.

Bu çınbarlıkka karşı çıgıp, evírímçíler avstralopitík ikí ayâkta turı yörüçí bulganlıgı fikírín urtaga salalar. Emma mondıy teg`limat Sollí Sakkírman hem Çarlz Oksnad isímlí bötön dönyaga tanıklı ikí palíontolog  tarafınnan kirí kagıla. Şulay itíp, galimner tarafınnan kíşí başlangıçı bularak farazlangan avstrolopitík, çınlıkta yûkka çıkkan maymıllar törö ikenlígí isbat itíldí.

Evírímçíler tarafınnan xıyalıy sıynıflarga bulíngen Homo Erectus, Homo Ergaster, Homo Sapiens fosilliyelerí çınlıkta törlí kabile kíşíleríníñ kaldıkları bulıp çıktı.  Bu kazılmalarnı küzetü neticesínde, bugín yâşep kilüçí kíşíler bílen bírnindi ayırması bulmaganlıgı isbatlandı.

Barıtik baş söyâkleríníñ ayırması gına küzetíldí, emma bügíngí könde de, törlí milletlerge de  mondıy törlílík xas.

Homo Erectus törkímíne kírüçí baş söyâklerí bílen bügíngí könde yeşeüçí kíşíler arasındagı ayırmanı tanıklı palíontolog Riçard Liykíy şulay  añlata:

“Mondıy ayırmalar törlí cirlíklerde yâşep kilüçí kabilelerge xas bulgan üzínçelíklerden tış başka nerse tügíl.”

Evírímçílerníñ üz felsefesín cemgıyâtke síñdírü öçön töp cihazları: yalgan teg`limat, evírímçíler deríslíkleríne tírkelgen, kíşíníñ evírílüín añlatuçı macaralı resímner – bular barısıda nigízí bulmagan xıyalıy nerselerdír.

Bu resímnerde kíşísıman yon bílen kaplangan tenlí maymıllar  suretlengen.

Kaybír vakıtta bu canlılarnıñ  tormoşlarınnan bír mizgílí tasvirlana. Mondıy açıklaular isbatlanmaganına karamstan cemgıyât akılına síñíp kaluçan. Xetta iñ tanıklı fenni basmalarda da, añlatması yâşem tarixınıñ şeceresí dip tanıtılgan mondıy yalgan öçön urın ayırıla.

Evírímçílerníñ macaraları mondıy adımnar bílen çiklenmi.  Alar üz xıyalın kiñeytíp, mondıy yârımkíşí-yârımmaymıl katnaşkan filmnar töşíre.

Çınlıkta ise bular barısı da ap-açık yalgan. Üzleríníñ teg`limatın delil itüçí dip sanagan bírden bír nerse – ul fibola baş söyâgíníñ bírniçe kaldıgı. Soyâkler östönde ütkerílgen ízlenülerge tayanıp, bír niçík te çeç, tirí, borın tözílíşí, kolak, irín hem tenníñ başka eg`zaları xakında netice yâsau mömkin tügíl.

Evírímçí galimnerí bu tukımalar xakında bilgílerní alardan bírnindi fosilliye ízlerí kalmagan xelde, üz fikírleríne küre netice yâsıylar. Xetta bularnı tertipke salu xenesín de buldırgannar. Írnst Xuton isímlí Gardvord univírsitítı vekilí bu resímnerníñ fenni yaktan bírnindi ehemiyât taşımaganın açıklıy.

“Nek` şundıy uk ısul bílen síz de bír ük baş söyâgí xakında, anıñ bírer felsefíçíge, e annarı bírer maymılga xas ikenín faraz kıla alasız.  Kíşí fosilliyeleríne tayanıp mondıy ısul yârdemínde ütkerílgen ízlenüler fenni yaktan bötönley yaraksız hem çınlıkta barıtik kíşílerníñ fikírí bílen idare itü niyâtínnen başkarıladır”.

Bular barısı da yalgan gına.

Evírímçíler bu ízlenülerde alga kite almadı. Bír ük baş söyâgíne küp törlí yöz kilíştíre alalar. Alar tarafınnan zandjantrop isímlí bír ük fosilliyení öç törlí itíp tertipke saluları, artífaktlarnı buldıru meselesínde evírímçílerníñ niçík kiríp bítkenlíkleríne ap-açık ürnek bulıp tora.

Üz macaralarına bagışlap resímner yâsau bílen çiklenmegen evíríçíler, yalgan bír yasalma buldırudan da baş tartmadılar. Iñ tanıklı fenni yalgan ürnegí 1912 yılda Çarlz Dauson isímlí ingliz evírímçísí tarafınnan uylap tabılgan pitdaun skílítı idí.

Bu yasalma kaldıgı kíşí bílen maymılnı eyleüçí kiçíş-ara çılbırınıñ iñ möhim ölöşö bularak kürsetíldí.  1949 nçı yılda ütkerílgen tikşírüler neticesínde, bu  skílítnıñ kíşí baş söyâgíne bírkítílgen arangutan iyâgínnen gıybaret bír yasalma ikenlígí açıklandı.

1922 nçí yılda bír tíş kaldıgına gına nigízlengen evírímçíler xıyalıy bulgan “Níbrasíts” isímlí kiçíş-ara törön uylap tabalar. Xetta mömkinçílíkten faydalanıp, bu kaldıknı latin tílínnen alıngan Hesperopithecus Haroldcooki te`sirlí kuşamatı bílen bizep, bírniçe macaralı resím töşíredíler. Soñınnan ise, “Níbrasíts”  nigízí bulgan tíşníñ çınlıkta kaban tíşí ikenlígí açıklandı.

Na samom dílí vıyâsnilos, çto ostanki mnojístva çírípov, prídstavlyâvşiísyâ do six por v kaçíství dokazatílstv ívolyûtsii, mogut yâvlyâtsyâ podtvírjdíniím tíorii (manası karişik)

Şiksíz xakikat bularak 1856 nçı yılda kürsetílgen Níandírtalíts 1960 nçı yılda faş itíldí.

1912 nçí yılda isbatlauçı bularak kürsetílgen Pitdaun, 1953 nçí yılda kagılışsızlık derecesín yûgalttı, 1959 nçı ílnı isbatlauçı kíbík kürsetílgen Zindjantrop ta 1960 nçı yılda fenni yaktan yaraksız bularak tanıldı.

Mondıy açıklaular buluga karamastan, elí haman da, AKŞ hem başka küp kíne deületlerde bu baş söyâklerí xakıykat bularak xeberlerde hem evírímge nigízlengen  kitaplarda çagılış taba. Cemgıyâtníñ zur ölöşö evírím teg`limatın fenge nigízleníp isbat itílgeníne ışana.

Iñ tanıklı evírímçíler tarafınnan faraz kılıngan küp kíne yalgan açıklauları kíşílerníñ ata-babaları bularak mektep deríslíklerínde  çagılış taba.

Evírímçílerníñ xakıykatní yâşírírge tırışkannarına karamastan, ul ap-açık. Canlılar törlerí bír ük vakıtta barlıkka kilgenner hem kimçílíksíz xelde, yâg`ni alar yaratılgannar. Her törní üzíne xas bulgan kabatlanmas sıyfatlı kılgan yaratuçı - tabigatníñ Xucası bulgan Allah .

Ul – Allahudan başka hiç Ilahe yûk, meger Ul – Üzí gínedír, mexluklar bílmegen yâşírín nerselerní bílüçí ve mexluklar bílgen nerselerní de bílüçídír, ve Ul – Allah şefkatlí ve reximlí.

Ul – Allahudan başka hiç Ilahe yûk, meger Ul – Üzí gínedír, Ul – ikí dönyaga patşa, Ul – her kimçílíkten gayât pak, Ul – tınıçtır, Ul – ışanıçlıdır, Ul – her nersení saklauçı, Ul – her íşte ciñüçí, Ul – Üzí tílegenní mexlukka köçlep íşletüçí, Ul – olug`lanuçı ve Allah möşrikler sıyfatlagan tiñdeşlík sıyfatlarınnan pak.

Ul – Allah xalık kıluçı, yûktan bar itüçí, hernersení suretleüçí, ve Anıñ kürkem isímnerí bar, cirde ve küklerde bulgan her mexluk Anı maktap tesbix eyte, ve Ul – Allah bik kuetlí, her íşte östön ve xikmet bílen íş kıluçı. (Xeşír: 22-24)

Iy adem balası, siní nerse aldadı xörmetlí bulgan Rabbıñnıñ nig`metlerínnen ölöşsíz kalırga, yâg`ni cennetke kírmiçe cehennemge kírírge siní nerse mecbür ite.

Ul – Allah siní xak kıldı da, eg`zalarıñnı tözettí ve her eg`zañnı ülçep tözídí.

Siní nindi surette kılırga tílese şul sürette kıldı. (Infetar: 6-8)

2011-04-21 15:42:03

About this site | Ana sexifesíne tírke | Add to favorites | RSS Feed
Birídegí meğlümatlar, alarnιñ bu sitege iye ikenlíklerín tanιtu şartlarιnda ğιna, tüleüsíz rewíşte sιñarlana (kopiyelene) hem taratιla ala.
(c) All publication rights of the personal photos of Mr. Adnan Oktar that are present in our website and in all other Harun Yahya works belong to Global Publication Ltd. Co. They cannot be used or published without prior consent even if used partially.
© 1994 Harun Yahya. www.harunyahya.com
page_top