Böyök Islam exlí-sönnet galimí Suyuti xezretlerí Dönya gömöröníñ 7000 yıl bulganına kagılışlı saxix (dörös) xedislerní kitabında añlatkan


  1. Böyök Islam exli sönnet  galimí Suyuti Xezretlerí «Elkeşfü elMücevezeti xezixilümme elElf ve elluma fi Ecvibati elEsile essaba» isímlí eseríníñ (Imam Calalíddin Suyuti, şerxledí hem dörösledí Said Möxemmed Laxxam, Beyrut-Lyûbnan) garepçe originalında Peygamberíbíz (s.a.v.)níñ xedis-şerifleríne urın birgen. Bu eserníñ 10nçı bitínde urın algan astagı ikí xediste Peygamberíbíz (s.a.v.) Dönya gömöröníñ 7000 yıl bulganlıgın açık bularak bíldírgen. Bu xedisler herkaysı bírer kíşí tarafınnan tügíl, exli sönnet  galimneríníñ böyök galimnerínnen buluçı Suyuti Xezretlerí tarafınnan kitírílgen:

 

 

 

 

Amr bin YÂx`yâdan, ElAle bin Zeyd bízge Enesten (Allah anardan razıy bulsın) söyledí, eyttí ki:«Allahnıñ Resülí eyttí (s.a.v.) : DÖNYANIÑ GÖMÖRÖ AXIRET KÖNNERÍNNEN CIDÍ KÖN. Böyök Allah didí: Çınlıkta siníñ Rabbıñ katında bír kön síz sanagan míñ yıl kíbík.» 1

 

Attabarani ElKebirde didí: Exmed bin AnNadr ElAskeriden hem Cag`fer bin Muxammed ElUr`yâniden, ikísí eyttíler: ElVelid bin AbdulMelik bin Serx ElXaratiden, Sulíyman bin AtaulKuríyş ElXarbiden, Sullemetu bin AbdullaHi  ElCeHniden,  Amr bin Ebu Şecaati bin Rabii ElCeHniden, EdDaxxak bin Zemlil CeHniden, eyttí ki: Bír töş kürdím, anı Resülullahka (s.a.v) añlattım. Üzínde bulgan süzín iske kitírdí: «Ey Allahnıñ Resülí, kinet min siníñ bílen üzí íçínde cidí kat bulgan minberníñ (texítníñ) östöndemín, sin anıñ iñ yugarı derecesínde.» Peygamber (s.a.v.) didí: « Íçínde cidí kat  bulgan minberge kilgende, min anıñ iñ yugarı derecesíndemín, DÖNYA ISE CIDÍ MÍÑ YIL…»

 

2. Imam Exmed ibn Xanbel bílen bírge tagın küp kíne Islam galimnerí tarafınnan Peygamberíbízden (s.a.v.) kitírílgen xedisler arkılı kíşílík tarixı turında möhim meg`lümat birílgen. Peygamberíbíz ( s.a.v.) üzíne xetlí Dönyanıñ 5600 yılı ütkenlígí turında hem kíşílík çoronıñbaşlangıç tarixınbíldírtken.

Exmed ibn Xanbel «Ilelínde» añlattı. Ismail bin AbdulKerimden, Abdussamadtan, ul da Vexbten rivayât ittí:

«DÖNYANIÑ  BIŞ MÍÑ ALTI YÖZ yılı ÜTTÍ.»

( Ali bin Xusamutdin ElMuttaki, Kitabul Burxan Fi Alyâmeti ElMexdi ElAxirizzaman, 89nçı bit).

 

(Asta  Ali bin Xusamutdin ElMuttaki Xezretleríníñ, xörmetlí doktor Suat Arusan tarafınnan törökçege tercíme itílgen, Kitabul Burxan Fi Alyâmeti ElMexdi ElAxirizzaman kitabınıñ 89nçı bitínde urın algan ölöşö)

3. Exli Sönnetníñ böyök galimí Berzenci Xezretlerí ise , xicri 1500 íllarında, Allahnıñ röxsetí bílen, Kıyâmet kubuı kötílgenín xeber itken. ( Iñ dörösín Allah bíle).

 

«BU ÖMMETNÍÑ GÖMÖRÖ MÍÑ  ÍLNI KIÇEÇEK, LEKIN MÍÑ BIŞ YÖZ yıldaN AŞMAYÂÇAK…»

( Kıyâmet galemetlerí, Medinelí galim Müxemmed bin Resül El xusíyni ElBerzenci, Pamuk neşriyâtı, Istanbul, 2002, 299nçı bit)

 

Peygamberíbízden (s.a.v.) kitírílgen xediske tayanıp Suyuti Xezretlerí Peygamber süzlerín (s.a.v.) şulay añlatıp ütken:

 

MINÍM ÖMMETÍMNÍÑ GÖMÖRÖ 1500  ÍLNI BIK AŞMAYÂÇAK

(Suyuti, ElKeşfü An Mücevazati Xezixil Ümme El Elfü, ElHavi lil Fatavi. Suyuti. 2248, Ruxul Beyân tefsirí. Bursevi.( Garepçe) 4/262, Exmed bin Xanbel, Kitabul Ilel, 89 nçı bit)

 

Bötön bu xedis şerifler cíntíklengenínde Dönya gömöröníñ 7000 yıl bulganlıgı, Peygamberíbíz (s.a.v.) kilgenínde bu gomírníñ 5600 yılı ütkenlígí hem mösölman ömmetíníñ gömörö 1500 ílnı bik aşmayâçagı açık bularak añlaşıla.

 

  1. Çınlıkta siníñ Rabbıñ katında bír kön síz sanagan míñ yıl kíbík. (Xac süresí, 47)

 

2011-04-21 11:01:43

About this site | Ana sexifesíne tírke | Add to favorites | RSS Feed
Birídegí meğlümatlar, alarnιñ bu sitege iye ikenlíklerín tanιtu şartlarιnda ğιna, tüleüsíz rewíşte sιñarlana (kopiyelene) hem taratιla ala.
(c) All publication rights of the personal photos of Mr. Adnan Oktar that are present in our website and in all other Harun Yahya works belong to Global Publication Ltd. Co. They cannot be used or published without prior consent even if used partially.
© 1994 Harun Yahya. www.harunyahya.com
page_top