Fosilliyeler evírímní faş ite


Evírím teg`limatına karata, bötön canlılar bír-bírsínnen kilíp çıkkannar. Ílík bar bulgan bírer canlı törö vakıt ütü bílen başkasına evírílgen hem bötön törler şulay urtaga çıkkan. Teg`limatka küre, bu üzgeríş yöz millionnarça yıl íçínde bulgan hem adım-adım tormoşka aşkan. Bu xelde, şuşı bíldírílgen vakıt íçínde sansız ara törlerníñ formalaşuı hem yeşegen buluları kireklí. Bu gipotíza buyınça, elí haman balık sıyfatlarına iye buluına karamastan, indí kaybír söyrelüçíler sıyfatlarına iye bula başlagan yârtılaş balık-yârtılaş söyrelüçí canlılarnıñ yeşegen buluları kirek. ye ise de söyrelüçí sıyfatlarına iye bulgan kilíş, başka taraftan da kaybír koş sıyfatların buldırgan söyrelüçí-koş canlılarnıñ bar buluları kireklí. Bular bu protsíss íçínde kamil bulmagan, kimçílíklí, invalid sıman canlılar bulırga tiíş. Ívolyûtsinistlar ílík bularnıñ yeşegenlíkleríne inangannarı bu xıyalıy canlılarnı “ara-kiçíş forması” dip isímlendírírler.

Eger çınnan da bu tördegí canlılar ílík yeşegen bulsa, bularnıñ sannarı hem törlerí millionnarga, xetta milliardlarga citerge tiíş. Hem elbette, bu ubırlı, kurkınıç canlılarnıñ kaldıkları tabılgan fosilliyeler arasında urın aluı da kireklí. Çönki bu ara-kiçíş formalarnıñ bügín bílíngen xayvan törlerínnen de xetta kübrek buluı hem dönyanıñ her tarafı bu fosilliyeler, ara-kiçíş formalar kaldıkları bílen tulı bulırga tiíş. Darvin “Törlerníñ kilíp çıgışı” kitabında monı şulay añlata:

 “Eger teg`limatm derís bulsa, törlerní bír-bírsí bílen beyleüçí sansız ara-kiçíş törleríníñ elbette yeşegen buluları kirek...Bularnıñ yeşegenlíklerín kürsetüçí deliller barıtik fosilliyeler arasında gına tabıla ala.”1

Lekin, bu yullarnı yâzuçı Darvin, bu ara forma fosilliyelerníñ bír niçík te tabıla almaganlıgın bíle idí. Bu xelníñ anıñ teg`limatı öçön çişílmes mesele ikenlígín küre idí. Şunıñ öçön, “Törlerníñ kilíp çıgışı” kitabınıñ “Teg`limatnıñ avırlıkları” (Difficulties on Theory) isímlí bülímínde şulay yâzdı:

“Eger çınnan da törler başka törlerden ekrín revíştegí üzgeríşler neticesínde kilíp çıkkan iken, nige sansız ara-kiçíş formaların taba almıybız? Nige bötön tabigat bír butalçık xelínde tügíl de, kamil bularak bilgílengen hem hernerse üz urınında? Sansız ara-kiçíş formaları bulırga tiíş, lekin nige cir yözíníñ sanıy almaslık kader küp kíne katlamnarında alarnı taba almıybız?... Nige her gíologik íçtelík hem her katlam şundıy beyleníşler bílen tulmagan? Tiz gíologik protsíss neticesínde bular urtaga çıgarılmıy hem belki de bu kileçekte miním teg`limatme karşı kullanılaçak iñ böyök delil bulaçak.”2

Bu çişílíşí tabıla almagan olı meselení Darvin üz vakıtında tik şul çordagı fosilliyelerníñ  citerlík bulmauı bílen gíne añlata idí. Cíntíklí, fosilliyelerní tabu niyâtí bílen íşlenegn kazılmalar neticesínde citmegen ara formalarnıñ elbette tabılaçagın bíldírgen idí. Evírímçíler Darvinnıñ bu farazına ışanıp, 19 nçı yöz`yılnıñ urtasınnan alıp xezírgígeçe bötön dönya buyınça lixoradkalı revíşte fosilliye ízlenülerí ütkeríp, şuşı ara-kiçíş formaların ízledí. Lekin, olı tílek bílen ízlenílgen bu ara-kiçíş formaları hiç te tabılmadı. Ütkerílgen kazınularda hem ízlenülerde iye bulıngan bötön tabılgannar, evírímçíler tarafınnan kötílgennerníñ kirísí bularak, canlılarnıñ cir yözönde kinetten, kimçílíksíz hem kamil revíşte urtaga çıkkanlıkların kürsettí. Evírímçíler teg`limatnı delilleü urınına, anı üz kulları bílen çíríttí. Meşhür palíontolog (fosilliyeler bílgíçí) Dírík V. Íydjír üzí bír evírímçí buluına karmastan, bu xakıykatní şulay tefsiller:

“Problímabız şul: fosilliyeler kaldıkların cíntíklí bularak tikşírgeníbízde, törler ye ise sıynıflar derecesínde bulsın, devamlı bularak bír ük xakıykat bílen karşılaşırbız; adım-adım evírím bílen formalaşmagan, kinetten cir yözönde barlıkka kilgen gruppalar kürírbíz.”3

Canlılar cir yözönde kinetten hem bötön kilíş kilíp çıkkan

Сir yözí katlamnarı hem fosilliye kaldıkları cíntíklengenínde, cir yözöndegí canlı tormoşnıñ kinetten barlıkka kilgenlígí kürílír. Komplíkslı tözílíşke iye bulgan canlılar fosilliyelerí tabılgan iñ tiren cir katlamı – 520-530 million yıl ílík bulganlıgı bilgílengen “Kímbriy” katlamı. Kímbriy katlamnarında tabılgan fosilliyeler ekem-tökemnerden, trilobitlardan, diñgíz bolıtlarınnan, sualçannardan, míduzalardan, diñgíz yoldızlarınnan, yözüçí kabıklılardan, diñgíz liliyâlerínnen torgan umırtkasızlar törlerínnen gıybaret. Iñ kızıgı – bírbírínnen bik ayırılgan bu törlerníñ barısınıñ da bír mizgílde, ataları bulmagan kilíş urtaga çıguı. Şul sebepten, gíologik edebiyâtta bu mogcizalı vakıyga “Kímbriy şartlauı” bularak isímlengen. Bu katlamdagı küpçílíkní teşkil itken canlılarda xezírgí canlılardan hiç te ayırması bulmagan küz, sañak, kan yöríşí kíbík komplíkslı sistímalar, bötönlíkní kürsetüçí fiziologik tözílíşler küzetíle. Ürnegí, trilobitlarnıñ ikí linzalı kerezsıman küz tözílíşí – bír dizayn mogcizası. Garvard, Roçístír hem Çikago univírsitítlarınnan buluçı gíologiyâ profíssorı Dívid Raup; “Trilobitlarnıñ küzí, tik zamanıbızda yâxşı ukıtılgan hem soñ derece seletlí bulgan bírer optika injínírı tarafınnan gına barlıkka kitíríle algan tözílíşke iye idí” dip bíldíre.4

Bu komplíks tözílíşlí umırtkasızlar, üzlerínnen alda cir yözönde bírdenbír canlılar buluçı bír küzeneklí organizmnar bílen hiçbír beyleníş ye ise kiçíş forması bulmagan kilíş, kinetten hem kimçílíksíz revíşte urtaga çıkkannar. Evírímçíl edebityâtnıñ meşhür jurnalınnan sanalgan

“Cir fennerí” (Earth Sciences) jurnalınıñ rídaktorı Riçard Monístarski, evírímçílernı şakkattırgan bu Kímbriy şartlauı turında şulay yâza:

“Bügín kürílgen, bula algan kader komplíks tözílíşlí xayvan formaları kinetten barlıkka kilgenner. Bu vakıt Kímbriy Devíríníñ nek` başına turı kile hem cir yözíníñ bírínçí komplíkslı canlılar bílen tuluı bu evírímçíl şartlau bílen başlangan. Xezírgí könde dönyanıñ her tarafına taralgan umırtkasızlar gruppaları ílíkkígí Kímbriy Devírínde de bar idí hem bügín de bulganı kíbík, bír-bírínnen bik ayırmalı idí.”5

Cir yözíníñ niçík şulay kinetten bír-bírínnen bik ayırılgan umırtkasız törler bílen tulıp taşuı, hiçbír urtak ataga iye bulmagan kilíş, ayırım tör canlılarnıñ niçík şulay peyda buluı, evírímçíler tarafınnan hiç te cevap taba alınmagan soraulardan. Evírímçíl töşínçení dönyakülem xelde iñ aldıngı yaklauçılarınnan sanaluçı ingliz biologı Riçard Doukins, ul yaklagan tízislarnı bötönley tamırdan yaraksız kıluçı bu xakıykat xakında şularnı bíldíre:

...”Kímbriy katlamnarı bírínçí umırtkasızlar törkímnerí tabılgan iñ iskí katlam. Bular, bírínçí bularak urtaga çıkkan xellerí bílen, bula algan kader evírím kürgen sıman. Eytírsíñ, hiçnindi evírímçíl tarixka iye bulmastan şunda barlıkka kilgen kíbíkler. Tabigıy ki, bu kinetten barlıkka kilü bula algan kader yaratılışnı yaklauçılarnı kanegat ite.”6

Doukins ta kabul itkení kíbík, Kímbriy şartlauı yaratılışnıñ açık bír delilí. Çönki canlılarnıñ hiçbír evírímçíl ataları bulmagan kilíş, bír mizgílde barlıkka kilüleríníñ bírdenbír açıklaması - yaratılış. Evírímçí biolog Duglas Futuyma da, “canlılar cir yözönde ye bötönley kamil hem kimçílíksíz bularak peyda bulgannar, ye de üzlerínnen alda bar bulgan kaybír canlılar törlerínnen evírím küríp urtaga çıkkannar. Eger kimçílíksíz hem kamil, bírbötön kilíş barlıkka kilgen bulsalar, ul vakıtta östön bír akıl tarafınnan yaratılgan buluları kirek” diíp, bu xakıykatní kabul ite.7

Şulay uk Darvin , “eger bírük sıynıftagı küp sanlı törlerníñ tormoşları bír mizgílde hem bírge başlangan bulsa, bu tabigıy sílíktsiyâ arkılı urtak atadan evírím kürü teg`limatına ütírüçí bír sugu bulır” dip yâzgan.8

Kímbriy Devírí ise, nek` Darvin tarafınnan “ütírüçí sugu” bularak tasvirlangan xelní isbatlıy. Şul sebepten, Şvítsiyâlí evírímçí Stífan Bíngston, Kímbriy Devírí turında süz itken vakıtında ara formalarnıñ yûklıgın kabul ite hem “Darvinnı şaşırtkan hem oyâldırgan bu xel, bízní de haman şaşırta kile” dip bíldíre.9

Kürílgençe, fosilliye kaldıkları canlılarnıñ, evírím bíldírgen kíbík bírínçíl,bötön bulmagan, kimçílíklí formalardan alıp, bíraz tagın evírím kürgen hem alga kitken bötönleşü protsíssı neticesínde tügíl, bír mizgílde hem iñ kamil xelde barlıkka kilgenlíklerín kürsete. Kıskası, canlılar evírím arkılı barlıkka kilmegen, yaratılgan.

Evírímníñ sudan cirge küçü ekiyâtí

Evírímçíler Kímbriy Devírínde urtaga çıkkan umırtkasız diñgíz canlılarınıñ un millionnarça íllar ütü bílen balıklarga evírílgenín yaklar. Lekin, Kímbriy Devíríndegí umırtkasızlarnıñ hiçbír ataları bulmaganga küre, bu umırtkasızlar bílen balıklar arasında da evírím bulganın kürsete alırlık hiçbír ara forması da yûk. Yugıyse, skílítları bulmagan hem katı ölöşlerí geüdeleríníñ tışkı kısımnarında urın algan umırtkasızlarnıñ, katı ölöşlerí geüdeleríníñ urtasında urın aluçı söyâklí, kılçıklı balıklarga evírílülerí bik olı üzgeríş hem küp sanda ara formalarında íz kaldıruı kirek. Evírímçíler bu xıyalıy formalarnı tabar öçön 140 yıldan birlí fosilliye katlamnarın astın öske kitíre bire. Millionnarça umırtkasız fosilliye bar, millionnarça balık fosilliyelerí bar, emma bírkím de bír gíne de bulsa ara forma fosilliyesí tapmagan. Evírímçí palíontolog Gírald T. Todd, “Söyâklí balıklarnıñ evírímí” isímlí bír mekalesínde bu xakıykat karşında şuşı çarasız soraularnı bilgíli:

“Söyâklí balıklarnıñ barça öç sıynıfı da fosilliye katlamnarında bírük vakıtta hem kinetten urtaga çıga... Yârar, emma bularnıñ tamırları kayda? Bu kader törlí hem komplíkslı canlılarnı ni barlıkka kitírgen? Hem niden alarda evírímçíl ataların kürsetüçí ízler yûk?”10

Evírímçíl stsínariy balıklarnı da bilgílí bír vakıttan soñ bír şikílde sudan çıgıp, cirde yeşeüçí canlılarga evírílgennerín yâklıy kile. Lekin, sudan cir östöne çıgu ekiyâtín delilli alaçak hiçbír fosilliye kaldıgı da yûk. Evírímçílernıñ bu stsínariyâleríne küre, balıklar başta amfibiyâlerge evírílgenner. Emma, bu stsínariyâleríníñ de hiçnindi delilí yûk. Yârım balık – yârım amfibiyâ buluçı bírer canlınıñ yeşegenlígín kürsetüçí bír gíne de fosilliye tabılmagan. “Umırtkalılar palíontologiyâsí hem evírím” kitabın yâzuçı meşhür evírímçí Robírt L. Karroll, bu xakıykatní “bírínçí amfibiyâler bílen balıklar arasındagı ara forma fosilliyeleríne iye tügílbíz” diíp, üzí tílemese de monı bíldíre.11

Evírímçí palíontologlar Kolbírt hem Moralís ise, amfibilerníñ öç sıynıfın teşkil itken bakalar, kelteler hem sualçannar xakında şuşı yûrımnı yâsıylar:

“Palíozoy Devírínde amfibiyâleríníñ urtak bírer ataga iye bulganlıkların kürsetüçí bír gíne delil de yûk. Bílíngen iñ bírínçí bakalar, kelteler hem sualçannar (sísilyânnar) xezírgí vakıtta yeşegen ürnekleríne soñ derece oxşagannar.”12

Emma, monnan 50 ílga kader ílík bír balık – amfibiyâ arası fosilliyeníñ bar buluı xisaplana idí. Yâşí 410 million yıl bularak bíldírílgen hem Solíkant isímí birílgen balık fosilliyesí, küp kíne evírímçíl çıganaklarda şöbhesíz ara-kiçíş forması bularak tanıtıla idí.

Evírímçíler Solíkantnı primitiv üpkege, evírím kürgen mige, cirge yâraklı tsirkulyâtsiyâ hem aşkazanı sistímasına, xetta primitiv revíşte yöri aluga iye buluçı ara-kiçíş forma bularak yâklıy idíler. Bu yûrımlar 1930 larnıñ soñına kader bötön fenni cemegatler tarafınnan bexessíz revíşte kabul itíle kildí. Lekin, 1938 nçí yılnıñ 22 nçí díkabr könínde Xind okíanında bik kızık açılış buldı. 70 million yıl alda nesílí bítken bír ara – kiçíş forması bularak tanıtılgan Solíkant gailesíníñ canlı eg`zası okíanda totıldı! Solíkantnıñ tírí bír ürnegí buluı evírímçíler öçön şiksíz olı şok buldı. Evírímçí palíontolog Dj. L. B. Smit, “yulda dinozavrga tap bulgan bulsam, bu kader şaşırmas idím” dip bíldírdí. 13

Bu vakıygadan soñ kilgen íllar íçínde başka urınnarda da 200 den artık Solíkant totıldı. Bu balıklarnıñ totıluları bílen bírge, evírímçílernıñ xıyalıy yûrımları ni derecege iríşe ala alganlıgı küríndí. Solíkant, alda bíldírílgençe, ni primitiv upkege, ni de zur mige iye tügíl bulıp çıktı. Evírímçíl cíntíkleüçíler tarafınnan primitiv üpke bularak sanalgan geüde ölöşö, balık geüdesínde buluçı may kapçıgınnan başka bírni de tügíl ikenlígí isbatlandı. 14

Östevíne, “sudan çıguga ezírlengen bír söyrelüçíler eg`zası” bularak tanıtılgan Solíkant, çınlıkta okíannıñ iñ tiren urınnarında gına yeşegen hem 180 mítr tirenlíkten öske hiç çıga almagan bír töp balıgı ikenlígí añlaşıldı. 15

Koşlarnıñ hem imízüçílerníñ xıyalıy evírímí

Evírím teg`limatına küre, tormoş suda evírím kürgennen soñ, amfibiyâler bílen bírlíkte cirge küçken imíş. Amfibiyâlerníñ bír ölöşö de, teg`limat buyınça söyrelüçílerge öyleníp, bötönley cir xayvanı xelíne kilgen. Mondıy bír üzgeríşníñ fiziologik hem anatomik yaktan mömkin bula almaganı, ürnegí, su íçínde barlıkka kilüçí amfibiyâ yomırkalarınıñ, korı cirde barlıkka kilüçí söyrelüçílerníñ yomırkalarına evírílüí mömkin bula almaganın kürsetüçí bik küp sanlı deliller bar. Fosilliyelerge karasak, hiç mondıy üzgeríşníñ yâşelmegenín kürírbíz: söyrelüçíler amfibiyâler bílen aralarında hiçbír beyleníş bulmagan kilíş, hiçbír “ataları” bulmagan revíşte cir yözönde barlıkka kilgen canlılardan. Umırtkalılar palíontologiyâsínde avtoritít sanaluçı evírímçí Robírt Karroll “iñ bírínçí söyrelüçílerníñ bötön amfibiyâlerden bik ayırmalı bulganlıkların hem atalarınıñ elí haman bilgílenmegenín” kabul itü mecbüriyâtínde kalgan. 16

Lekin evírím ekiyâtíníñ xıyalıy stsínariyâlerí monıñ bílen gíne bítmi. Çönki cirge çıkkan bu xayvannarnı elí “oçırırga” da kirek! Evírímçíler koşlarnıñ evírím kürgenlíkleríne inangannarı öçön, bu canlılarnıñ söyrelüçílerden kilgenlíklerín bíldíre. Yugıyse, cirde yeşeüçí canlılardan bötönley ayırıluçı tözílíşke iye buluçı koşlarnıñ, hiçbír geüde míxanizmı adım-adım bulgan evírím modílı arkılı añlata alırlık derecede tügíl. Hernerseden alda, koşnı koş itüçí iñ möhim üzínçelík, yâg`ni kanatları, evírím tarafınnan añlatıla almagan bik olı mesele. Török evírímçílerınnan Engin Korur, kanatlarnıñ evírím arkılı añlatıla almaganlıgın şulay tanıy:

“Küzlerníñ hem kanatlarnıñ urtak üzençílígí, barıtik bötönley formalaşkan xellerínde gíne vazıyfaların üti aluları. Başka süz bílen eytkende, citíşsízlígí bulgan küz bílen kürílmes, yârım kanat bílen oçılmas. Bu organnarnıñ niçík barlıkka kilüí elíge yâxşı yâktırtılmagan sírlerníñ bírsí bularak kalgan.” 17

Kürílgençe, kanatlarnıñ bu kimçílíksíz tözölöşöníñ niçík bulıp ta, bír- bír artlı oçraklı mutatsiyâler neticesínde barlıkka kilgenlígí bílen beylí sorau bötönley cavapsız kala. Bírer söyrelüçíníñ algı ayakları, gínnarında bulgan bozılu (mutatsiyâ) neticesínde niçík ittíríp kimçílíksíz bularak kanatka evírílüí hiç te açıklana almıy. Ayıruça, bírer cir canlısınıñ koşka evírílüí öçön barıtik kanatları buluı gına da citerlí tügíl. Cir östönde yeşeüçí canlınıñ koşlar tarafınnan oçar öçön kullanılgan başka küp kíne tözílíş bílen beylí míxanizmnarı yûk. Ürnegí, koşlarnıñ söyâklerí cir canlılarınnan bik küpke ciñílrek. Üpkelerí tagın da ayırmalı tözílíşke hem funktsiyâlílíkke iyâ. Başka muskul hem skílít tözölöşöne iyâler hem bik üzínçelíklí yörek, kan-tsirkulyâtsiyâ sistímaları bar. Bu míxanizmnar adım-adım formalaşa almıy. Şul sebeplí, cirdegílerníñ koşlarga evírílgenín bíldírüçí teg`limat bötönley bír safsatadan gıybaret. Bularnıñ artınnan tagın bír sorau akılga kile: bötön bu fennen tış ekiyâtní dörös sanasak, bu ekiyâtní dörösleüçí küp kíne sanlı “bír kanatlı”, “yârım kanatlı” fosilliyeler niden “karşılık bularak”, delli bularak tabıla almagan?

Xıyalıy koşlar atlası

Evírímçíler tarafınnan “míne iñ böyök delil” bularak tek`dim itílgen iñ ehemiyâtlí canlılarnıñ bírsí - 135 million yıllık Arxíoptíriks isímlí koşnıñ bír fosilliyesí idí. Xayvan, kanat oçlarında söyrelüçí ayaklarına oxşagan organnarı, kíçkíne tíşlerí hem koyrıgındagı umırtkası sebeplí evírímçíler tarafınnan “söyrelüçílerden koşlarga kiçíş forması” bularak tanıtıldı. Lekin íllar ütü bílen, 1984 te könbatış Tíxas çülínde tabılgan 225 million yıllık bír koş fosilliyesí bötön bu yaklanılgannarnı çíríttí. Çönki Protoavis isímí birílgen bu xayvan, “koşlarnıñ atası” bularak bíldírílgen Arxíoptírikstan 75 million ílga ölkenrek buluına karamastan, bötönley bír koş bulıp çıktı. Ayıruça, Arxíoptíriksnı “ara-kiçíş forması” bularak kürsetílüínde rol uynagan ayakları da bírni añlatmıy: bügín könyâk Amírikada yeşegen Opiszoxomus Xoatzin isímlí koşnıñ da ayakları bar.

Evírímçílernıñ bu farazları 1997 nçí ílnı tabılgan yaña Arxíoptíriks fosilliyesí bílen bírge bötönley yûkka çıktı. Bu fosilliyede bötönley koşlarga xas bulgan hem oçuların buldırgan “stírnum” soyâgíníñ tabıluı, Arxíoptíriksnıñ evírímçíler bíldírgençe yârım koş – yârım dinozavr tügíl, bötönlígí bílen oçuçı koş ikenlígín isbatladı.

Östevíne, ütken aylarda Kıtayda tabılgan yaña koş fosilliyesí, Arxíoptírikstan bik küp aldagı çorda yeşegen hem bötön koş üzínçelíkleríne iye bulganlıgı küríndí. “Science” hem “Nature” kíbík meşhür fen jurnalları tarafınnan bíldírílgen xeberge küre, bízden 220 yıl alda yeşegen bu koş xezírgí koşlar bílen bötönley bírük üzínçelíklerge iyâ. Evírímçíl matbugat ta xetta, bu xeberní “koşnıñ atası koş, dinozavr tügíl” dip tarattı.

Xıyalıy koş-dinozavr beyleníşí

Arxíoptíriksnı ara forma bularak kürsetüçí evírímçíler, başta da bíldírtkeníbíz kíbík, koşlarnıñ dinozavrlardan kilíp çıkkanlıgına ışana kildí. Yugıyse, dönyanıñ iñ aldıngı koş bílgíçlerínnen buluçı tönyâk Korlina univírsitítı profíssorı Alan Fíduççia, üzí evírímçí buluına karamastan, koşlarnıñ dinozavrlarnıñ tuganı ikenlígíne kiskín bularak karşı çıga. Fíduççia şunı bílgírte:

“25 yıl buyınça koşlarnıñ baş söyâklerín cíntíkledím hem dinozavrlar bílen aralırında hiçbír oxşaşlık kürmщdím. Koşlarnıñ dürt ayâklılardan kilíp çıkkanlıgı tíorisí palíontologiyâ dairesínde 20. yöz`yılnıñ iñ olı oyâtı bulaçak.” 20

Kanzaz univírsitíndagı iskí koşlar buyınça spítsialist Larri Martin da koşlarnıñ dinozavrlar bílen bírük nesílden kilgenlígín bíldírüçí teg`limatka karşı çıga. Martin, evírím tarafınnan bu tíma buyınça tap bulıngan kapma-karşılıklar turında süz itken vakıtında, “dörösín eytírge kirek bulsa, eger dinozavrlar bílen koşlarnıñ bírük tamırdan kilgenlíklerín yaklauçılardan bulgan bulsa idím, monıñ turında her torıp söylegením vakıt oyâlaçaktım” dip eyte. 19 Kıskası, barıtik nigízí bílen Arxíoptírikska gına tayândırılırga tırışılgan “koşlar evírímí” stsínariyâsí, nibarı hem nibarı evírímçílernıñ farazı hem xıyal köçleríníñ bír çagılışı gına.

Adem balasınıñ cir yözönde tormoş başlauı da – küpçílíkníñ tek`dimí buyınça kabul ittírílírge tırışılgan “maymıl- kíşí” ekiyâtíníñ kirísí bularak – bír mizgílde hem kimçílíksíz revíşte barlıkka kilgen. Kıskası, cíntíklenílgenner evírím teg`limatın bexessíz bír revíşte çíríte hem “törlerníñ kilíp çıgışı” oçraklı tügíl, yaratılış ikenlígín isbatlıy. Bötön canlılarnı yâraltuçı, alarga şekíl (forma) hem kıyâfet birüçí, alarnı rizıklandıruçı, yâşetüçí hem ütírüçí – Allah. Bötön galem Rabbıbıznıñ bír eserí hem niçík bírer resím üz ressamın bízge tanıtsa, galem de Rabbısın tanıtır. Kíşíge bu xakıykatní kürü hem galem Xucasınıñ kodretín añlau tiíşlí.

Çıganaklar

1. Charles Darwin, The Origin of Species: A Facsimile of the First Edition, Harvard University Press, 1964,179nçı bit.

2. Charles Darwin, The Origin of Species, 172, 280nçí bitler.

3. Derek A. Ager, "The Nature of the Fossil Record", Proceedings of the British Geological Association,87nçí tom, 1976, 133nçí bit.

4. David Raup, "Conflicts Between Darwin and Paleontology", Bulletin, Field Museum of Natural History, 50nçí tom, gıynvar1979, 24nçí bit.

5. Richard Monestarsky, "Mysteries of the Orient", Discover, apríl1993, 40nçı bit.

6. Richard Dawkins, The Blind Watchmaker, London: W. W. Norton 1986, 229nçı bit.

7. Douglas J. Futuyma, Science on Trial, New York: Pantheon Books, 1983.197nçí bit

8. Charles Darwin, The Origin of Species: A Facsimile of the First Edition, Harvard University Press, 1964,302nçí bit.

9. 9 Stefan Bengston, Nature, Vol. 345, 1990, 765nçí bit.

10. Gerald T. Todd, "Evolution of the Lung and the Origin of Bony Fishes: A Casual Relationship", American Zoologist, tom 26, No. 4, 1980, 757nçí bit.

11. R. L. Carroll, Vertebrate Paleontology and Evolution, New York: W. H. Freeman and Co. 1988,  4nçí bit

12. Edwin H. Colbert, M. Morales, Evolution of the Vertebrates, New York: John Wiley and Sons, 1991,99nçí bit.

13. Jean-Jacques Hublin, The Hamlyn Encyclopædia of Prehistoric Animals, New York: The Hamlyn Publishing Group Ltd., 1984, 120nçí bit.

14. Jacques Millot, "The Coelacanth", The Scientific American, tom193, Díkabr1955, 39nçíbit.

15. Bilim ve Teknik Dergisi, noyâbr1998, san372, 21 nçíbit.

16. Robert L. Carroll, Vertebrate Paleontology and Evolution, New York: W. H. Freeman and Co., 1988, 198nçíbit.

17. Engin Korur, "Gözlerin ve Kanatların Sırrı", Bilim ve Teknik, san203, oktyabr1984, 25nçíbit.

18. Pat Shipman, "Birds Do It... Did Dinosaurs?", 28nçíbit.

19. Pat Shipman, "Birds Do It... Did Dinosaurs?", 28nçí bit.

2011-04-22 17:53:36

About this site | Ana sexifesíne tírke | Add to favorites | RSS Feed
Birídegí meğlümatlar, alarnιñ bu sitege iye ikenlíklerín tanιtu şartlarιnda ğιna, tüleüsíz rewíşte sιñarlana (kopiyelene) hem taratιla ala.
(c) All publication rights of the personal photos of Mr. Adnan Oktar that are present in our website and in all other Harun Yahya works belong to Global Publication Ltd. Co. They cannot be used or published without prior consent even if used partially.
© 1994 Harun Yahya. www.harunyahya.com
page_top